Venelaste arvamise järele käib talv naeltega, rautab vett ja maad, teeb jõgedele ja järvedele sillad peale, neid naeltega kinni tagudes (Афанасьев, Поэт. воззр. I, lk. 783). Igatahes näis muistseile eestlastele kui ka muile looduslastele pakase mõjul tekkinud teivaste või palkide paukumine mingisuguse naelte puu sisse tagumisena.
Pilved.
Pilved koosnevad süldisarnasest paksemast või vedelamast ainest, mis nööridel või lõngadel edasi jooksevad. Tuul ajab neid edasi. Mõnikord pudeneb müristamise või suure vihma puhul pilvist väikesi tükke maa peale, eriti suvel, mil sääraseid pilvetükke murult leitakse. Tõepoolest kuuluvad n. n. pilvetükid seente hulka (Tremella Nostoc L.), mis kuival ajal peaaegu nägematud, pärast vihma aga paisuvad ja süldisarnase näo omandavad. Juhtub koer niisuguse pilvetüki ära sööma, läheb ta hulluks. Rahva arvates langevad pilvetükid siis taevast maha, kui maod teibaid mööda üles ronivad ja pilvelõngad katki närivad. Kui aga aeda tehes teivastel kare koor maha lüüakse, ei jaksa maod üles ronida. Võrumaal nõutakse, teibad tehtagu mõlemalt poolt teravaks, muidu ronivad maod ometi üles ja närivad pilvelõngad katki (J. Hurt, Eesti astronomia, lk. 7).
Pilvedest, teisendi järele taevast, antakse talvel huntidelegi süüa ehk sajab huntidele toitu maha. Ei selgu rahvateadetest, kes huntidele toitu jagab; võiks oletada, et see Vanaisa peaks olema. Huntidele antud toit sarnaneb mõnekorra pilvetükkidega, mõnekorra nimetatakse seda aga mingisuguseks tahusarnaseks maitsvaks tombuks. Huntide toidu äravõtjat ähvardab hädaoht; toiduta jäänud hunt tuleb võtjalt osa kätte nõudma ja võib niisugusel puhul äravõtja murda.
Taevataat täidab pilvi sagedasti veega. Seda vett kurnavad pilved. Kurnatud vesi sajab pilvedest vihma näol maha. Mõnikord valab Taevataat pilvedesse väga palju vett, teine kord koguni vähe või harva; viimasel juhtumusel võtab põud võimust.
Veel väidab rahvasuu, et Taevataat enesele pilvedest mõnikord suured lossid ja kõrged tornid ehitab, kuid pea saab ta himu nagu lapsel oma liivast maja ehitamisel neist täis ja ta purustab nad jälle. Mõnikord valgustab ta neid taevaliku valgusega, nii et nad paremini säravad kui mõni maapealne
59
