Rahe.
Võnnus tuntakse taeva perenaist, kes Taevataadile ja teistele taevalistele toitu valmistab. Mõnikord sõelub ta tangu läbi taevasõela; kehvemad terad sajavad maa peale maha, kus inimesed neid raheks nimetavad. Paremad terad keedab taeva perenaine oma perele toiduks (56697).
Muidu teatakse, nõiad teha rahet ja saata seda vilja hävitama; rahetegemise viisi kohta puuduvad teated. Vanad kreeklased nimetasid rahetegemise kahju eumeniidide süüks, keskajal sakslased aga vanapagana ja ta sulaste nõidade süüks, seega umbes samasugust arvamist avaldades kui eestlased (Grimm, D. Mythologie II, lk. 909). Vendlased tarvitavad oma vannetes sõna град = rahe vanapagana tähenduses (Volkslieder der Wenden II, 265).
Külm.
Külma, õigemini pakast kutsutakse Virumaal põhjapahalaseks, kes lõuna poole külla tulles oma valge kasuka siilud uksest ja aknast sisse ajab ja teekäijaile valged habemed ette paneb. Rõuges esineb ta Siommo silla ehitajana. Kui pakase käes seinapalgid ja aiateibad pauguvad, pekstakse raudnaelu Siommo silda, et see kõvem saaks ega enne laguneks, kui lõunamaa laps lõhub. Igal talvel ei saada head Siommo silla ehitajat; kui aga kord sild lahelegi tehtud, siis näitab põhjapahalane oma mehisust. Mõnikord tungib isegi lauta, koputab oma valge nuiaga tallede ja vasikate pähe; mõnikord lööb isegi varesed ja varblased lennust maha. Rõuge Siommo sild ei ole muud midagi kui vääne Soome sillast.
Külm kasutab mõnikord iseäralikku külmakotti; külmakoti kõrval puutume ka soojusekotiga kokku.
Mõnikord kannab külm, pakane Külma Matsi nime. Kõigiti isikustati pakast varemal ajal haldjana ja kujutati teda halli taadina ette. Mõnikord antakse talle nimeks ka Külmataat, pakastaat, harukorral Turja taat.
Liivlasedki tunnevad külmataati. Nende pakane kannab kaks nime — Külma Prants ja Külma Jaan. Prants ja Jaan on vennad, kes külma teevad; Jaan avaldab heldemat iseloomu, vastab umbes meie külmale, kuna Prants esindab päris pakast. Külma Prantsuga lähedalt sugulane on Talvetaat. Veel kõnelevad liivlased mõnekorra külmahundist (O. Loorits, Liivi usund § 42).
58
