Oktoober = porikuu, roojakuu, lehevarisemis-kuu, kulukuu, rehekuu. Viinapõletamise algamise pärast kalendrites tihti viinakuu. Selles kuus peetava simunapäeva pärast ka simunakuu. Suurte sadude pärast vihmakuu.
November = talvekuu, külmakuu, kosjakuu, hingekuu, kooljakuu, tahmakuu. Selles kuus peetava mardi- ja kadripäeva pärast ka mardi- ja kadrikuu.
Detsember = talviste püha kuu, jõulukuu.
Me näeme igal kuul mitu nime, mõnekorra kahel kuul sama ühine nimi. Vist tuleb viimast nähtust nii seletada, et 13-kuuse aasta järele teatav kuu juba ära lõppes, kuna ta 12-kuuse aasta järele veel edasi kestis ja nii kalendrikuulegi osaks sai. Et igal kuul nii mõnda nime, on võimatu ära määrata, missugust nime kolmeteistkümnes kuu kandis; vist kuulus üks või kaks eelülestähendatud kuude nimedest kolmeteistkümnendale kuule.
Mõndagi kuud peetakse üldiselt õnnetuks, halvaks, kuna õnnelikkudest kuudest vähem räägitakse. Veebruarikuu langeb halvemate kuude kilda. Veebruaris sündinud lastest arvatakse, et need ei ole täie aruga. Aprill langeb niisama halbade sekka; petetakse ju kuu algusel ja lõpul hea meelega ja muidu kuulub sellesse kuusse Juuda äraandmine. Veel arvatakse oktoobrit halvaks kuuks; siis uidavad ju hinged ühest kohast teise; inimene võib hõlpsasti neid pahandada ja niisugusel puhul tuleb nende poolt kättemaksmist karta. Paremate kuude sekka arvatakse juuni ja detsember; vist tõstavad jaanipäev ja jõulud omalt poolt nende kuude kuulsust.
Boecler teab, et kvatembril ei ole hea linaseid rõivaid pesta kulumise pärast. Ka ei panda sel päeval kangaid pleekima, vaid hoitakse kangad toas (Der Esten abergl. Gebräuche, lk. 71). See Boecleri väide ei näi asjaoludele vastavat. Eestlased ei ole iialgi kvatembrit tunnud, küll aga pööripäeva. Oleks pesemist ja pleekimist pööripäeval keelduks nimetatud, võiksime seda ennemini uskuda.
Kolm kalendrikuud kannavad rahva seas südakuu nime; jaanuar, veebruar ja märts. Esimesel südakuul käivad külmad selle järele, kas kuu varemini või hiljemini luuakse. On nääripäev viimastel või esimestel taevakuu tundidel, ei ole külma-aeg pikk; juhtub nääripäev loodud kuu algusesse, tuleb palju pakast. Teine südakuu on veel pakaserikkam. Kolmas oleks veel valjum, nagu ta ütlusest kuulda: Kui mul see võimus oleks, mis mu eelmisel vennal, külmetaksin leivasõtkuja
35
