Enamasti igal rahval on oma eriarvamine kuu väljanägemise kohta. Täiskuud peetakse meil rattaks, veerandkuud aga sirbiks. Rattaks pidasid kuud aga ka vanad kreeklased ja germaanlased. Jälle teised arvasid kuu hiilgava palli või kilbi olevat; viimase arvamise poole kaldusid vahel ka roomlased. Taanis ja Šveitsis võrreldakse kuud hiilgava juustuga. Kreeta muinasjuttudes esineb kuu lehmana, kuu valgeid jooni aga nimetatakse taevase lehma piimaks (Grimm, D. Mythologie II, XXII). Soomlased võrdlevad kuu valgustavaid kiiri lõimedega, millest kangast kujutakse; nii näiteks kõneldakse tihti Kuutare kudumisest (Kalevala XXIV, 81). Vanad kreeklased arvasid kuu kiiri noolteks, mida ta taevast alla saadab. Samasugust arvamist avaldasid vahel ka roomlased.
Täiskuud on juba vanast ajast inimese näoga võrreldud. Keskaja piltidel esineb kuu alati inimese näol ja sääraseid kujusid leiame meieaegseiski tähtraamatuis.
Edda nimetab päikest ja kuud vennaks ja õeks. Ühel mehel oli kaks last, Mani ja Sol; jumalad panid need taevasse. Jälle teisal nimetatakse kuud ja päikest taeva lasteks. Aga ka kõikenägevaks taevavahiks hüütakse mõne rahva seas kuud.
Indlased peavad kuud sünnitamisjumalannaks, vähemalt loodavad nad, et kuu sünnitamist kergendab. Nimelt usti kuu esimesest veerandist, et see sünnitamise ajal abi annab. Aga Artemistki, kes oli õieti kuujumalanna, austati sünnitamisjumalannana, niisama kreeklaste kuujumalannat Hekatet (Grimm, D. Myth. II, XXII).
Ülepea näikse palju looduserahvaid kuud pühaks pidavat. Eestlastelt kuuleme tihti ütlust: kuu peale ei tohi sõrmega näidata, muidu mädaneb sõrm ära. Säärast usku leiame aga ka Saksamaalt ja mujalt, jah, isegi indiaanlaste seast. Niisama väidetakse meil vahel, et kuuvalgel ei tohi kedrata, sest niisugune lõng katkeda pea. Sedasama väidavad sakslasedki; jah, seal räägitakse koguni, et kes kuuvalgel töötab, sellele annab nägemata käsi hoobi mööda kõrvu. Sileesias ja Pfalzis kardavad raskejalgsed kuu peale vaadata, sest siis sünnivad neile kuutõbised lapsed (Grimm, D. Mythologie II, XXII).
Kuud pidas vana rahvas nagu taeva kuningaks, arvas tal suurema väe olevat kui on päikesel. Kuu avaldab mõju künni ja külvi, vilja kasvu ja lõikuse, edenemise ja kogumise, haiguse ja tervise, tööde ja tegude kohta. Aga seda ei usu ainult eestlased, seda uskusid paljud vana-aegsed rahvad. Juba Plinius ütleb: Kõike, mida lõigatakse, niidetakse või nopitakse, on
32
