vanapagana, vahel Õnnistegija, vahel Kalevipoja, vahel kellegi tundmata isiku, õigem ingli jälgedeks.
Helmes tuntakse istekivi ehk orjalapse kivi, mille peal vaeslaps muiste puhanud. Pärast leitud, et vaeslapse istekoht oli kivisse mälestuseks jäänud. Seda istekohta võib praegu alles näha (Eesti kohal. muistejutud, 27).
Laius-Tähtveres Ookatku küla ligidal leidub kivi, millel viie sõrme jäljed peal.
Pilistvere Koksvere küla vainul endine ohvrikivi inimese pahema jala jäljega.
Karulas Kärna-Jüri heinamaal lapse jäljega kivi.
P.-Jaagupi Kaelaste Araste põllul jälgedega kivi.
Tõstamaa Seli Kilumaal kivi inimese ja hobuse jäljega.
Muhu Viira külas Oti talu heinamaal inimese jäljega kivi. Selle kiviga tahtnud vanapagan kord kiriku ust sulgeda.
Rohkesti jälgedega kive leidub Läänemaal. Ridala Matsu-Purko küla vahel karjamaal inimese jäljega kivi.
Martna Oonga küla Tisleri talu maal inimese jälgedega kivi.
Niisama Oonga küla Kõvera talu maal inimese kahe jäljega kivi.
Martna Raana küla Kurevere karjamaal Maatsalu lahe ligidal raudkivi inimese jäljega, ka Kurevere heinamaal „Uika“ kivi jäljega.
Hageri Rootsimäel söönud kord rootsi kuningas kivi otsas. Kivisse jäänud taldriku ase.
Haljalas Metsiku alal söönud muiste niisama kuningas. Taldriku, kausi ja lusika jäljed leiduvad praegu alles kivis. Hobuse selga kargamise kohal leidub jala-ase (Teised kodused jutud, 37).
Meriküla ja Udriku vahel kaldal ohvrikivi inimese ja looma jäljega.
Teisi kivide jälgi kutsutakse vanapagana jälgedeks, harukorral tondi jälgedeks. Säärane tondikivi on Puka-Ruuna vahelisel teel. Sellel kivil istunud vanatont. Pärast istumist jäänud lohk kivisse.
Sangaste Sarapuu karjamõisa alal näidatakse kontsakivi. Selle kivi otsas seisnud kord vanapagan. Ühe teate
308
