lk. 156). Külvama minnes pandi piksenool külimittu lootuses, et siis seeme pea kosutavat sadu saab. Metsastama minnes pandi piksenool püssi juurde, siis saadi rohket saaki (Kotiseutu 1914, lk. 191).
Sakslased väidavad piksekivist (Donnerkeil) niisama kui eestlased, et see 9 või 7 sülda (Klafter) maa sisse tungib ja siis igal aastal ühe sülla võrra üles kerkib. Sellega arstitakse niisama mõnesuguseid haigusi ja arvatakse, et see majas leidudes välgu eest kaitseb (Wuttke, der d. Volksab., 111).
Slaavlasedki usuvad, et piksenool (громовая стрѣлка) 7 sülda sügavasse maa sisse tungib ja sealt siis jälle igal aastal ühe sülla võrra üles. Afanasjev seletab, et need 7 sülda 7 talvist kuud tähendavad, mil müristamist ei kuuldu. (Поэтическія воззрѣнія II, lk. 367).
Leitakse veel pikse purustatud kive, kuid ei nimetata piksekivideks ega arvata neid tavalisesti taevalikku väge omavat. Neid lõhkunud välk sellepärast, et vanapagan enesele nende alt peidupaika otsinud. Vanapaganat tabada tahes purustanud välk niisuguse kivi (Boecler-Kreutzwald, Der Esten ab. Gebr., 114).
Rahvasuu tunneb kivide kasvamistki, ei tea aga kasvamise kohta mingisugust lähemat seletust anda.
Iseäraliku au sees peetakse ohvrikive (Esivanemate ohverdamised, lk. 77 jj.). Näib ometi, nagu oleks rahvas iga kivi enam-vähem pühaks pidanud. Sinnapoole viitab keeld kivi peale sülitada, sest kivi peale sülitaja sülitab rahva arvamise järele nagu oma ema rinna peale.
Tuntakse mõnd kivi, mis asukohta vahetanud. Selleks on kaasa mõjunud vanapagan, Kalevipoeg või mõni muu hiid, kes kivi ühest kohast teise visanud.
Liivlased seletavad, mag. O. Looritsa teate järele, endised pehmed kivid saanud kõvaks Noa sõimust. Enne kasvanud kivi, aga nüüd ei kasva enam, sest kurat annud Jeesusele leiva asemel kive. Nagu eestlastel tekib osa kive hernestest.
Legendi teatel on inglid kivist tekkinud. Taevataat võtnud kaks kivi ja hõõrunud teineteise vastu. Igast hõõrumise tagajärjel tekkinud ja mahasadanud kivipõrmust saanud ingel; neid sündinud sel puhul miljonite kaupa.
Jälgedega kivid.
Et kivid muiste pehmed olnud, sellest annavad veel meie ajal neisse jäänud jäljed tunnistust. Jäljed tunnistatakse vahel
307
