Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/304

See lehekülg on heaks kiidetud.

täiesti tuule peale oli rajatud. Afanasjev näeb nõiavitsas vaimu, kes muinasjuttude nägematu teenijaga sarnaneb; see müütiline olevus võidab oma peremehe vaenlasi, annab talle rikkust ja mõnesugust õnne (Поэтическія воззрѣнія II, lk. 395).

Sakslased teavad oma Wünschelrute'st veel, et see enamasti jaani-öösi lõigatakse ja talle katsutakse inimese kuju anda; kaks haru peavad jalgu tähendama. Iseäralikku väge saab see vits, kui ta ristitava lapse rõivaste vahele pannakse ja nii lapsega ühes lastakse ristida, ehk et seda vitsa ülepea kolme kuninga nimel ristitakse, ehk aga Kaspari nime peale, kui vits kulda, Balthasari nime peale, kui hõbedat ja Melchiori nime peale, kui vett peab leidma (Wuttke, D. deutsche Volksaberglaube, 143).


Vili.

Pärast loomist kasvanud vili põllul täiesti ilma harimata, kandes selgeid teri kõrre otsas. Ohakad ja umbrohi puudunud. Vili annud tuhatkordse saagi. Kui aga Aadam ja Eeva paradiisist välja aetud, langenud Jumala viha ka põllu peale. Sellest ajast peale tuleb põldu väetada, vili annab vähe saaki, ohakad ja umbrohi kipuvad alati võimust võtma.

Alguses kasvanud kogu rukkikõrs teri täis. Üks naine tahtnud kord lapse seljatagust pühkida. Ei ole vett ega nartsu käepärast olnud; kiskunud peoga rukkikõrsi ja pühkinud nendega last. Taevataat vihastunud selle üle. Laseb sellest ajast peale rukkile teri ainult latva kasvada (4746).

Ungarlasedki kõnelevad, et paradiisi päevil kogu rukkikõrs teri täis olnud (Dähnhardt, Natursagen I, lk. 214). Venelaste teate järele olnud rukkiterad oasuurused (sealsamas, lk. 264).


304