või vargal on igale poole vaba sissekäik ja väljapääs, aga kohtuski alati õigus; mõistaksidki kohtunikud süüdlasele ihunuhtlust, tunneksid nad peksu ajal ise valu, nii et nad tahes või tahtmata peaksid süüdlase nuhtlemata jätma. Harukorral kuuldakse Eestis, et maarjahein nägematuks teeb. Nägematukssaamine kuulub enam germaanlaste arvamiste hulka. Muidu väidetakse Eestis veel, et heinaema omanik linnukeeltki mõistab.
Maarjahein ei erine kuigi palju muudest rohtudest, nii et teda ütlemata raske on ära tunda. Ainult magusat lõhna levitab ta enesest, kuid see avaldab küll ta ligiolu, aga ei veel äratundmist. Maarjaheina äratundmiseks ja kättesaamiseks tarvitatakse järgmist abinõu: võetakse koorem heinu, viiakse jõe sillale, lükatakse vette. Vaadatakse siis, kas mõni kõrs vastuvett üles ujub. Nähakse niisugune kõrs, püütakse see jõest välja, sest see ongi otsitav imerohi.
Tarvastus arvatakse, et asjata koormat heinu jõkke heita, vaid et niisama sihile jõutakse, kui jaani-öösi niidule minnakse, 7 peotäit rohtu katkutakse ja jõkke heidetakse: imerohi hakata vastuvett üles ujuma.
Tuntakse aga muidki abinõusid maarjaheina kättesaamiseks. Pulkaia tegemise järele siili pesa ümber toob siil suus maarjaheina pesa juurde, kust selle võib kätte saada. Vaja aga kärmelt teotseda, sest siil sööb sihile jõudes imerohu ära.
Ühe Pärnumaalt saadud teate järele tuleb siili poegi pudelisse ajada ja pudelitele kork peale panna. Poegade päästmiseks pudelist toob siil maarjaheina.
Näib, et siili poegade panemine pudelisse on piima pudelisse panemisega ära vahetatud. Ussirikkale kohale viiakse rõõsapiima-pudel, laotatakse palakas maha ja pannakse pudel palakale. Uss toob piima juua saada soovides korgi avamiseks maarjaheina, mille palakalt võib kätte saada. Tarvastus pannakse rõhku inimese piima peale pudelis. Ka musträstas toob imerohu välja, kui musträsta pesa-auk pulgaga suletakse.
Maarjaheina sagedamad kasutajad kuuluvad varaste ja vangide kilda. Et imerohu kaasaskandmine tülikas, varustanud nad endid selle maagilise jõuga järgmist viisi: lõiganud kas peopesa või sõrmeotsa katki, pannud haava sisse tükikese imerohtu ja lasknud siis haaval kinni kasvada. Säärane käsi avanud kõik uksed. Varast võidud kas 100 korda vangi panna, ikka pääsnud ta kerge vaevaga vanglast välja (Eesti Kirjandus 1921, lk. 71 jj.).
297
