Nõiadki kardavad kadakatega suitsutatud ruumi. Aga ka paljas kadakas käes tõrjub kurivaimud eemale. Pannakse kurivaimud mingisugusesse ruumi kinni ja uksele kadakane pulk või riiv ette, ei pääse kurivaimud välja. Niisama sünnib, kui luupainaja või hall kellegi kallale kipub. Ülepea arvatakse kadakas 99 haiguse vastu abi saatvat (Wiedemann, Aus d. inn. u. äuss. Leben, lk. 446).
Harjumaal suitsutatakse jüripäeval kadakatega kapsa-aedu, — siis ei tule kapsastele ussid kallale (Boecler-Kreutzwald, Der Esten ab. Gebräuche, lk. 84).
Kask.
Kreeklased tunnevad palju puid, mis inimestest tekkinud. Eestis kuulub meie armas kask niisuguste puude hulka. Nagu praegu lõunas kask puudub, nii puudunud ta ka põhjas. Vana jutu järele elanud üks kuningaproua oma mehega väga õnnelikku elu. Mees läinud sõtta, langenud sõjas. Suures kurvastuses palunud lesk, et Taevataat ta puuks moondaks ja ta kolm last kooreks peale. Selle palve peale moondanudki Taevataat kuningaproua kaseks ja ta kolm valgerõivalist tütart saanud kasele ilusaks valgeks kooreks peale. Sest saadik on kask maailmas.
Vanataat määranud kase rahvale rõõmu valmistama. Kui kevadised või suvised pühad kätte jõuavad, tuuakse kased majasid ja õuesid ehtima. Kevadel peab kask peale selle noortele ja vanadele magusat mahla andma. Kasevihad peavad inimese keha ja maja puhastuse eest hoolitsema.
Haab.
Nagu tuttav, värisevad haava lehed alati. Seda nähtust seletatakse mitut viisi: Kolgatale mineku ajal sadanud kangesti vihma. Õnnistegija läinud haava alla vihmavarju, kuid ei haab annud. Sellepärast värisevad haava lehed alati.
Teisendi järele läinud Maarja Jeesusega läbi metsa. Kõik puud kummardanud neid, ainult haab mitte. Sellepärast määratud, et haab peab kõige vähemagi tuule käes värisema.
Teise legendi järele on Jeesuse rist haavast tehtud. Jeesuse surmahirmu mälestades värisevad haava lehed alati (Miks, 94).
Veel teatakse, et Juudas enese haava otsa üles poonud. Seegi juhtumus annab põhjust haava lehtede värisemiseks. Maie laulus otsib Mai haava alt varju, kuid haab teatab mittevarjamise võimalusest, sest et mehed ta homme maha
295