„Ristitud metsa“ nimelises laulus kõneldakse „kuu sulasest“.
Udres, Kudres, kuu sulane,
Kuu sulane, päeva poega,
Magasid salu seessa jne.
Kuna rahvalaulud selle poolest vaikivad, kuidas isikud kuule sattunud, — nad esitavad kuud lihtsalt isikuna — katsuvad rahvajutud kuu isikute kohta selgemat seletust anda. Kuu on loodud peale muu varaste hirmutajaks ja sellepärast kardavad teda vargad, oletades, et kuu nende kuriteod avalikuks teeb. Kord läinud mees naisega seltsis kirikusse vargile. Kuu hakanud seda nähes heledalt paistma. Vargapaaril kohe nõu peetud kuud kahjutuks teha. Nad võtavad tõrvapange kahe vahele ja lähevad kuud tõrvama. Vanataat ei kannata seda, vaid needib mõlemad kuu külge kinni, tõrvapütt nende vahele (Hurt, Ueber estnische Himmelskunde, lk. 13). Teisend kõneleb niisama kuud tõrvavast mehest, aga laseb naise esiotsa maa peale jääda. Nähes, et mees kuu pealt ära ei tule, ronib naine redelit mööda üles mehe kuulejäämist vaatama, aga sinna jõudes pääseb ta kuu küljest niisama vähe lahti kui mees. Mõlemad jäävad jäädavalt kuu peale — hoiatuseks kõigile varastele. Vigala teise teisendi järele lähevad kaks naist kuud tõrvama.
Tõrvamislugu esineb rahvasuus mitmes teisendis. Veel leidub üks teisend, mille järele naine läheb laupäeva õhtul jõest vett tooma ja nuriseb minnes pealtvaatava kuu üle. Kuu tuleb seda kuuldes taevast maha ja viib naise üles, kuhu ta jäädavalt jääb, hoiatuseks, et pühal õhtul tööd ei tohi teha. Niihästi esimene kui viimane teisend kannavad selgeid ristiusu märke, kui ka võimalus olemas, et kirikusse vargileminek hiljemini jutule ehteks juurde lisatud. Kreutzwald teeb „Vaskjala silla piiga“ nimelises jutus loo õieti sentimentaalseks, kuid nagu näha, peitub selle sentimentaalsuse lähtekoht Kreutzwaldi enese sules. Harry Jannsen kõneleb koguni, et Vaskjala jõe ääres ilmajumaluse Vaskia hiis olnud, see jumalus kuuga lähedas ühenduses seista ja teda nooruse, iluduse ja puhtuse naisjumalana austatud (Märchen und Sagen II, lk. 172). Paraku ei ole seni peale H. Jannseni Eestis keegi naisjumalast Vaskiast jälgi leidnud, nii et seda naisjumalat niisama H. Jannseni luulesünnitiseks tuleb arvata kui Raunit Kreutzwaldi omaks. Samasuguseks tuleb rahvalaulu arvata, mis
28
