hiilgus nii suureks, et taevas punetab ja valgeneb, et virmalised hakkavad taevas paistma.
Vaalaskala kohta eksisteerib veel järgmine legend: Kord ujub Mooses meres, ise kurb Iisraeli saatuse pärast. Vaalaskala läheneb Moosesele ja annab nõu, kuidas Iisraeli lapsi Egiptuse orjusest ära päästa. Mooses ei taha vaalaskala õpetust uskuda. Lubab ometi vaalaskala kõige vägevamaks teha, kui kala õpetus õige, vastasel puhul aga kogu ta soo hävitada. Mooses teeb vaalaskala õpetuse järele ja päästab Iisraeli Egiptuse orjusest. Tõotust meeles pidades moondab ta vaalaskala kõige vägevamaks kalaks (12700).
Pärnu kalamehed astuvad öösi tundmata laiule ja teevad sinna tule üles, kuid pea osutub, et nad vaalaskala seljas viibivad. Vaalaskala poeg satub kas Pärnu jõe suhu või Sauga jõkke, kuhu kinni jääb. Poega päästa püüdes puhub vana vaalaskala merest nii palju vett, et vesi kipub linna uputama; vett voolab majade ustest ja akendest sisse. Õnneks pääseb vaalaskala poeg lahti ja seega kõrvaldub linna uputuse hädaoht. Samasugune lugu sünnib Haapsalus (Eesti kohalikud muistejutud, 37).
Kreutzwald laseb neelu kohta sattunud Lennoki päästmiseks vaalaskala appi tulla. Varak katab tünni punase kaleviga ja viskab merre, pikk köis järel. Vaalaskala ahmab tünni suhu ja veab sedaviisi Lennoki neelukohast välja (Kalevipoeg, XXI, 640—659). Rahvasuu säärast vaalaskala abi ei tunne; selle on Kreutzwald asja ilustuseks omalt poolt juurde sepitsenud.
Hülged ja vaarao inimesed.
Ühe teate järele ei ole alguses hülgeid olnud, vaid need tekkinud alles vaarao Punasesse merre uppunud sõjaväest.
Teise teate järele ei tekkinud vaarao sõjaväest hülged, vaid näkid või aga iseäraline tõug kalu, kellel peapool inimese moodi, tagapool kala moodi, just nagu mõned pildid näkki kujutavad: ülemine kehaosa naisterahva keha, alumine — kalasaba. Sellest kalatõust kõneleb rahvasuu, et halbade ilmade tulekul nad pead mereveest välja pistavad, vee peal edasi ujuvad ja karjuvad: Vaarao! Vaarao! Oma karjumisega tahta nad teada, millal vaarao neid vangist vabastab, s. o. millal nad jälle inimesiks saavad (Teine Rahvaraamat, 41).
Vaarao uppunud sõjaväge nimetatakse ka mereinimesiks (Wiedemann, Aus d. inn. u. äuss. Leben, lk. 448),
279
