Varese nime ei tohi söömalauas nimetada, sest niisugusel puhul hakkab vares vilja kallale kippuma.
Kui varesed sügisel hulgakesi karjuvad, heidavad nad liisku, kes neist põhjamaale peab lendama põhjarahva roaks (Ambla).
Toonela sõnumitooja.
Kollaste jalgadega Toonela sõnumitooja ehk sinisiibu tsirk esineb peaaegu ainult rahvalauludes ja täidab seda ülesannet, mille Toonela sõnumitooja nimi talle määrab, olles nii-ütelda vahemeheks Toonela ja maailma vahel. Setukeste laulud (I, 25) jutustavad, et sinisiibu tsirk tuleb vaeslapseks jäänud tütarlast trööstima. Enne surma ütelnud ema tütrele, et ta kauaks ei lahku, vaid ainult maranaid läheb otsima. Tütar valab vaka pisaraid täis, ema tagasitulekut asjata oodates. Sinisiibu tsirk pärib nutu põhjust taga ja seda kuuldes trööstib ta:
Ole-ei mamma maranah.
Ime iks sull pühi Toone morro,
Laabe lasta Manalaisil,
Egä iks enämb Toonist kodo tule-ei,
Egä iks kalmolt kodo kaalu-ei.
Tütar pärib enese kohta otsust. Tsirk vastab, et küll Jumal juhatab vaeslast.
Pasknäär.
Pasknääri loonud Taevataat kõige ilusamaks linnuks: päikese paistel kuldsulgedega lennates säranud ja hiilanud pasknäär nii, et kõik ainult teda vaadanud. Taimede istutamise ajal söönud pasknäär „isase kartuli“ seemne ära. Seda nähes määranud Taevataat, et pasknääri kuldkuub seljast kadugu ja lind ise kartuli peale maiaks jäägu. Kohe kadunudki pasknääri kuldsuled, ainult mõned ilusad suled jäänud järele. Nüüd kasvab veel „emane“ kartul, mille järele pasknäär maiaks jäänud. Lind varastab tihti kartuleid ja viib neid metsa.
Öökull.
Öökull on nõid-naisterahvast sündinud. Nõid-naisterahvas moondanud mune varastama minnes enese alati linnuks. Kui kord lihavõtte ajal inimesed munadega läinud kirikusse, ilmunud nõid sinnagi munavargusele. Õpetaja neednud vargust nähes nõia öökulliks. Sellest ajast peale on öökull maailmas olemas (25357).
271
