Harakat ei tohi hoonete juurest püssiga ambuda, — muidu tuleb varssi tulekahju (Põltsamaa).
Harakat kutsuti saksasõnumi toomise pärast vanemal ajal tihti saksaks (Avinurme).
Vares.
Nagu harakas olnud vares muiste inimene, aga varguse pärast loonud Taevataat varga vareseks. Vargast põlvneb seega vareste tõug, kes nüüdki veel vargust harrastavad. Esimestele varestele jätnud Taevataat veel inimeste keele; nad kõnelnud sama keelt mis inimesedki. Kord läinud vares harakaga seltsis enesele teistpoolt kosima. Mõrsja küsinud, kas peiu teda jõuab toita. Peiu näidanud viljakuhilaid, neid kõiki omaks nimetades. Sügisel viidud üks kuhilas teise järele nurmelt. Seda nähes noorik karjuma: Jaak, Jaak, vili viiakse! Karjumist kuuldes kisendanud teisedki varesed: Jaak, Jaak! Kuhilate viimist nähes kurvastunud varesed nii, et kõneanni kaotanud ja üksnes vaaguvad. Ainult Jaak, Jaak! oskavad nad veel hüüda.
Imelikul viisil nimetab rahvasuu varest „vagaks linnukeseks“, ehk see vaga lind küll kana- ja pardipoegi püüab ja kuhilaid katkub.
Ridva otsa riputatud mahalastud vares peletab teisi vareseid viljapõllult eemale. Nagu öökull naelutatakse vareski lauda uksele nõidust takistama sisse pääsmast.
Vares esineb ilmade prohvetina.
Vares vara sadu vaagub, õhtu hilja — häida ilmu.
Kui varesed talvel vaakudes lendavad, tuleb sula (Saarde).
Kui varesed talvel puude latva lendavad, tuleb külma, kui madalale — sooja; niisama kui neid hulgakaupa puuladvas istub.
Kui vares katusel 3 korda vaagub, külmeneb ilm.
Kui vares kevadel 5 korda järgemööda vaagub, saavad külmad ilmad otsa (Tarvastu).
Kui varesel kevadel puu otsas pea põhja poole, tuleb vihma (Viljandi).
Kui varesed teed mööda kõndides enestele kärmesti toitu korjavad, tuleb sajune ilm (Aliste).
Kui õhtul palju vareseid kisades lendab, tõuseb tuult; kui pärast päikese loodet lendab, — sadu.
Tihti kuulutavad varesed mingisugust äpardust ette.
Kui vares õues vaagub, saab tüdruk lapse (Võru).
Kui vares elumajale liiga palju läheneb, on loomade äpardust karta (Risti).
270
