Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/262

See lehekülg on heaks kiidetud.

takka varsa ära!“ Mõnes kohas Hiius kujutatakse hüüpi koleda elukana: veekarva oina pea otsas, maosarnane, tõrrejämedune keha, pragina moodi hääl.

Nägemata linnu kohutava hääle tõttu on ta mitmel pool vaimliseks, müütiliseks olevuseks arenenud. Hiius peetakse hüüpi järvevaimuks ja nimetatakse paar Hiiu järve ta asukohaks. Vaimuna sarnaneb ta Hiius näkiga, moondab ennast niisama kui näkk. Pea esineb ta hobuse, pea härja, pea asja, vahel koguni inimese kujul. Linnuna sellevastu ei lase hiidlased teda esineda. Inimesena ennast näidates püüab ta päris inimesi eksiteele saata, nende silmi nii moondades, et nad ei märka, kuhu eksitaja neid viib.

Laialt arvatakse, et raske hüübi vastu võidelda ta moondumiste pärast, sest hüübi nägija ei tea alguses aimatagi, et nähtav loom või inimene võiks olla hüüp. Arusaamise järel on liiga hilja ennast kahju eest hoida.

Ristimärgi tegemine kaotab sagedasti silmamoondamise. Tõsisuse päevavalgele tulekul kaob hüüp.

Valekujul inimestele ennast näidates püüab hüüp alati kurja teha. Kurjategemise pärast nimetatakse teda mõnikord tondikski. Hiidlased oskavad ometi kardetava kolli kavatsusi nurja ajada. Iseäralikkude sõnadega manatakse hüüpi või kihutatakse teda hõbekuuliga põgenema. Kuna hõbekuul kurivaimude eluküünla lõpetab, ei näi ta hüübile iseäralikku viga tegevat. Hüüp põgeneb hõbekuuli eest ainult mujale. Hiidlased näitavad Kodesta soos tondikivi, mille otsas hüüp endisest asupaigast äraajamise järele mõne aja viibinud. Isegi kuuse otsas viibinud hüüp mõne aja. Kõige armsamaks asukohaks jääb hüübile ikka järv, nagu veelinnult peale vee muud armsamat asukohta ei või oodatagi.

Hüüp on lindude hulgast enesele kõige kardetavama kuulsuse omandanud, nagu siurugi enese müütiliseks olevuseks moondanud, nimelt niisuguseks olevuseks, kelle hääl kuulajatele hirmuvärinad peale ajab.


Kägu.

Kägu, kägi ehk kukulind põlvneb alles hilisemast ajast; alguses puudunud ta lindude hulgas. Inimesest tekkinud käo ilmaletulemise kohta leidub mitu teisendit. Naine tapab lapse, annab mehele liha süüa, tütar viib kondid metsa kännule — neist tekib kägu. Teisendi järele tapab ema


262