eufemistliku nimega, nii näiteks ronga asemel valge lind, varese asemel hall lind, kulli asemel lehvija jne.
Palju linde kuulutavad halba ette, head harva; nimelt kuulutab seda lindude lend või seisukoht. Tuntakse ometi abinõusid ennast ettekuulutatud hädaohu eest hoida.
Kevadel rändlindude tagasitulekul on tähtis hõberaha taskus hoida, sest niisugusel puhul püsib raha kogu aasta taskus, kuna rändlinde nähes ilma raha taskus kandmata tühjus kogu aastaks taskusse jääb valitsema.
Kui linnud vilja kipuvad sööma, tuleb seemet õhtul hilja külvata, nii et linnud külvamist ei näe, — siis ei tule nad vilja kallale.
Magab lind peale päevatõusu, ei saa ta sel päeval lennata.
Kui püss linde ei tapnud, võtnud kütid vanasti kirikuleiba kirikus suust välja, viinud koju, pannud kännu otsa või puu peale ja ambunud, selg leiva poole, seda leiba. Selle peale tapnud püss iga linnu. Kütt ise aga saanud tavalisesti vanapagana omaks.
Üldiselt valitseb rahva seas usk, et linnud võivad inimest petta. Petmiseks nimetatakse seda, kui inimene juhtub hommikul enne toiduiva maitsmist lindu nägema. Niisugusel puhul võib linnupetmine inimesele haigust või mingisugust muud hädaohtu tuua. Rahva arvamise järele läheb seega linnust maagiline vägi välja, mis söömata inimese kohta halba mõju avaldab. Mõnes kohas ei peeta ainult linnu nägemist petmiseks, vaid ka linnulaulu kuulmist. Kuusalus arvatakse petmiseks peale söömise ka pesemist.
Kõige hädaohtlikumaks muutub linnupetmises kevad. Kõige kardetavamate petjate liiki kuuluvad rändlinnud ehk suvilinnud, eriti kägu, kurg ja koovitaja; käo kukkumine kuuldub ju majassegi; seega saab kägu inimese kõige suuremaks vaenlaseks. Ei too käo petmine alati haigust, toob ta ometi kidumist ja kõhnenemist. Läänes väidetakse, et käo petmise peale inimene söögi-isu kaotab.
Kalevipojastki kuuleme, et ta juba sängist välja astudes kohe linnupetet võtab (XI, 14; XII, 647; XIII, 98; XVIII, 53). Selle linnupetmise on Kreutzwald muidugi rahvausu alusel oma lugulaulu pununud vägimehe suhtes, ilma sellekohast materjali leidmata rahvasuust.
Linnupetmise hädaohu kõrvaldamiseks käib petetud inimene kolm korda ümber puu ja lööb iga korra järel hambad puukoore sisse. Linnupetmise mõju tungib niisugusel puhul puu sisse, puu ise aga kuivab ära.
258
