Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/249

See lehekülg on heaks kiidetud.

nema või vili ei kasva üldse küntud kohal. Aga ka siis ei kasva, kui nahkhiire verd põllule satub (Tapa).

Võitakse nahkhiire verega raha, tuleb raha ikka ta välja-andja juurde tagasi, välja arvatud juhus, kui nahkhiire verega võitud hobuseraud ukse küljes (Tarvastu).

Kel nahkhiire verd kaasas, sel on alati hea õnn ja soovid lähevad täide (P.-Jaagupi).

Nahkhiire seljakondi konks edendab armastustki. Selle konksuga puudutatud poiss või tüdruk hakkab puutujat pööraselt armastama. Sagedasti väidetakse konna konksul ja harjal sama mõju olevat (Ambla).


Parm.

Linnas ei nähta parme. Põhjus on järgmine: Kui Jeesus Jeruusalemma ratsutanud, olnud väga palav ilm; parmud teinud talle ja hobusele liiga. Jeesus näidanud käega nende poole, üteldes: Homme ei pea teid enam siin näha olema! Sest ajast peale hoiavad parmud endid linnast eemale (Miks, 74).

Tapetakse enne jaanipäeva üks parm ära, tekib 9 asemele; tapetakse aga peale jaani üks parm, kaob 9 parmu ära. Jaanipäev on parmude elus niisama pööripäev kui mihklipäev sääskede elus. Vanal ajal öelnud sääsk parmu kohta:

Parm pask jaanini,
Mina mees mihklini! (Vigala.)

Võetakse parm kinni ja pannakse talle kõrs p—e, kasvavad kaalikatele pinnud sisse (Risti).

Suvel on palju parmusid, kui madisepäeval lund sajab.

Parm laulab:

Kiivit, koovit, kus sa läed?
Ma läen parmu peigi.
Kes su parmu ära tap?
Sikk, sokk sõraga,
Kits kiider kondiga,
Lammas labaluuga,
Täkk täie kabjaga,
Hobune umbrauaga. (Tarvastu.)


Sääsk.

Sääsk on vanapagana loodud loom. Nähes, et inimesed ja loomad rahulikult ja vagusalt varjus puhanud, otsustanud vanapagan kohe nende rahu rikkuda. Seks loonud ta hulga


249