Niisama vähe kui hunti, karu jne. päris nimega tohib nimetada, niisama vähe ka madu. Enamasti hüütakse teda põõsa-aluseks, aga veel muidki nimesid antakse talle.
Setukesed panevad elusa mao pudelisse, valavad piiritust peale ja tarvitavad seda piiritust iga haiguse vastu. Praetud maoliha peetakse arstirohuks rumaluse vastu. Maosõnade oskajad lasksid maol mõnikord põue ronida, ilma et madu mingisugust viga oleks teinud.
Maod annavad rahvale veel mitmel kujul arstirohtu. Mao seljast mahaheidetud nahka, „siumäätust“ peavad setukesed kasulikuks arstirohuks sisemiste ja välimiste haiguste vastu. Isegi tiisikust parandada see „siumäätus“ (Vastseliina).
Kui kevadel mustal maol nahk seljast maha tõmmatakse ja nahk pihelgasele vardale pannakse, saab head loomaõnne.
Raiutakse musta mao pea enne jüripäeva otsast, mässitakse riidesse ja kantakse taskus, siis saab kohtus alati õigust (Kuusalu).
Põltsamaal väidetakse, et kohtus õiguse saamiseks vaja 9 musta mao pead tasku panna.
Läänemaal korjatakse enne jüripäeva metsast madusid ja pannakse tuppa lae alla sabapidi rippuma; neist madudest tilgub kollast vedelikku välja, mida kuivatatakse ja hiljemini arstirohuks tarvitatakse.
Praetud maoliha on kõige parem arstirohi nõrgameelsete arstimiseks (Vastseliina).
Enne jüripäeva tapetud madu nõelutakse hobuse peakotti kinni: siis on hobune ikka priske ja rammus.
Ussi hammustamise kohta teab rahvasuu mõndagi seletust anda. Hammustamise järele ei tohi tulihoonesse minna, vaid peab väljas arstitama. Selleks võetakse enne jüripäeva kinnipüütud havi hammas ja kistakse sellega paistetanud koht katki, nii et verd hakkab jooksma, — siis paraneb varssi. Harjumaal soovitatakse paistetanud jalga märja liiva sisse panna või saviga kinni katta: liiv ja savi imevad mürgi välja.
Ussi hammustatud kohta vajutatakse 9 kiviga ja pannakse iga kivi jälle endisesse kohta tagasi (Hanila).
Mao hammustatud isik ei tohi neid toite süüa, mille valmistamiseks tuld tarvitatud, võib seega kevadel ainult keetmata piima ja silku süüa, sügisel aga ka kaalikaid, porgandeid, puuvilja jne. (Kuusalu).
Igatahes kristlikust ajast pärit on Viljandimaa järgmine arvamine: pühapäeval lõigatud laastud muutuvad ussideks ja hakkavad lõikajat vaevama.
244
