Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/238

See lehekülg on heaks kiidetud.

võime ainult siis mõista, kui rahva väite maamürgi suhtes arvest hoopis välja jätame.

Esimese teate järele loonud Taevataat mao kõige toredamaks loomaks maa peal. Madu seisnud inimesele kõige lähemal, esinenud nii-ütelda hea sõbrana, kõnelnud nagu inimene, kõndinud kahel jalal, olnud varustatud kahe tiivaga ja lennanud nagu lind; kuldsoomused katnud ta keha. Veekogude kaevamise ajal saatnud Taevataat madugi kaevama, kuid madu ei kuulnud sõna. Sõnakuulmatuse palgaks moondanud Taevataat mao niisuguseks, nagu madu praegu on, kõneldakse Virumaal. Setukesed arvavad maol praegugi veel 12 paari jalgu all olevat; neid jalgu võidavat näha, kui madu kuuse libeda koore peale pannakse. Teiste teadete järele nuhelnud Jumal madu, et madu Eevat petnud, lõigates talt tiivad küljest ja jalad alt ning pannes teda maad mööda roomama.

Vanapaganat mao loojaks tegevad teated seletavad mao tekkimist teist viisi. Vanapagan nõuab Jumalalt niipalju maad enesele, et kepiotsa võib maha torgata. Jumala lubamise peale torkab vanapagan kepiotsa maa sisse ja puhub ise peale. Kohe ilmub maa seest hulgakaupa madusid. Üks Kadrina kihelkonnast üleskirjutatud lausumine teab, et kurivaim kivil maganud, magamisel ila suust voolanud ja ilast madu tekkinud. Soomes tekib madu vanapagana putkepuhumisest (Eesti Kirjandus 1910, lk. 145). Teised eesti ja soome lausumised lasevad mao Juudase ilast sündida (K. Krohn, Finnisch-ugrische Forschungen I, 3, lk. 162).

Legendi järele ei taha Noa enne veeuputust madu laeva võtta, kuid vanapagan hõõrub laevale jalakannaga augu sisse, sellest pääseb madu laeva ja jääb elama (Teine Rahvaraamat, 42).

Rahva arvamise järele leidub 9 tõugu madusid. Jumal vihkab madusid ja armastab madude tapjat. Maotapja saab 9 pattu andeks, kuna mittetapja peale Jumal 9 päeva viha kannab. Siiski ei soovi ta, et madude tõug täiesti maa pealt kaoks, sest maod imevad maa viha enestesse, aga ühtlasi ka valgust. Kasvaks madude hulk liiga suureks, pimeneks maailm. Teiste, vist vanema aja teadete järele ei tohitud ühtki madu tappa. Vana rahvas austas neid ja pidas pühaks. Hiärn kõneleb oma ajaraamatus, talumees tõrelnud temaga, kui ta mehe nähes mao tapnud (E. L. K. Geschichte, lk. 49).

Madusid valitseb hobusesuurune kole madu, madude kuningas, kes kas kukeharja sarnast harja või kuldkrooni kannab. Rahvausu järele omandab madude kuninga harja


238