Kärnkonna õpetuse järele tegemine saadab Kalevipoja sihile. Iseasjaks jääb ometi, kas see õpetus tõesti rahvasuust pärit või Kreutzwaldi oma sulest. Andmed puuduvad esimese oletuse toetamiseks.
Holzmayeri teate järele nõuab kärnkonn enesele koguni jumalikku au: üks mees võtnud Sõrvemaal vana-aasta õhtul võikarbist kärnkonna välja, pannud teki peale ja ütelnud ise:
Hüppa, jumal, karga, jumal,
Uue aasta õnne peale. (Osiliana, lk. 37.)
Muidu ei ole mingisuguseid teateid leitud, mis kuidagi katsuksid kärnkonna jumalaks teha, seda enam, et jumal üldse rahvaluules harukorral esineb. Vist tuleb seda jumalaks nimetamist Sõrvemaal üksikuks juhtumuseks pidada.
Küll aga esindab kärnkonn puuki. Puuk ilmub tihti kärnkonna kujul, imeb lehma udarast piima ja viib oma perenaisele. Perenaised loodavad ometi kärnkonnast oma lehmadele piimaõnne: kui kärnkonn laudas, annavad lehmad rohkesti piima. Kel võimalik, viib kärnkonna lauta. Omadelt lehmadelt kärnkonn piima ei ime, küll aga võõrastest lautadest. Kärnkonna laudast leides vaadatakse kohe hoolsalt järele, kas see on oma või võõras kärnkonn. Aru saadakse kärnkonna jalgadest. Leitakse kärnkonnal viis jalga, tähendab see, et kärnkonn ei ole piima kasvataja, vaid kahandaja, kas puuk või aga nõid, kes enesele kärnkonna kuju võtnud. Ei taheta oletamise pärast, et kärnkonn niisuguseks moondunud nõid, looma tappa, murtakse tal jalg katki. Niisugusel puhul jääb nõid või puuk eluajaks vigaseks ega tule enam lehmade piima imema.
Ülepea valitseb rahva arvamises kärnkonna kohta kahesugune vaade: ühed peavad teda õnnetoovaks loomaks, teised vihkavad teda. Vihkamine põhjeneb legendil. Kui vaenlased Jeesust tahtnud kinni võtta, otsinud nad teda taga ja küsinud igaühelt, kas ta Õnnistegijat ei ole näinud. Kärnkonn vastanud küsijatele: Praegu läks mööda! Praegu läks mööda! Et kärnkonn vaenlasi Jeesuse jälile juhatanud, sellest viha ta vastu (Miks, lk. 37). Teisendi järele peab ta sellepärast sopa ja muda sees elama, et Õnnistegija ristilöömise ajal üks nael maha sopa sisse kukkus ja enne ilus kärnkonn seda nähes hüüdis: Nael soppa kukkunud! (Sitzungsberichte d. Gel. Estn. Ges. 1886, lk. 46.) Sest saadik saanud kärnkonn ühtlasi inetuks.
Kuna Sõrves kärnkonnale jumalikku au tahetakse anda, nimetatakse teda teisal koguni Juuda tütreks. Tal on Juuda
232
