Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/226

See lehekülg on heaks kiidetud.

sugused olud talle pühadusekuulsuse andsid, on raske kindlaks teha. Kõigiti arvati teda vagaks loomaks, keda keegi ei tarvitsenud karta. Siiski kartis teda muiste lambakari, kui jänes ta juurde jooksis. Lambad kargasid tuhatnelja laiali. Jänes aga hakkas selle nähtuse üle nii valjusti naerma, et ta pealmine mokk lõhkes, ja nii lõhkiseks on ta mokk tänapäevani jäänud (Miks, 56).

Jänese kehvale nägemisele otsib rahvasuu järgmise põhjuse: Jänes otsinud rukkipõllule külvatud ristikheina-seemet, aga ei leidnud. Hiljemini leidnud ometi ristikheina. Jänes pahandanud enne ristikheina mitte näinud silmade üle nii, et nad peast välja pistnud. Sest ajast peale on jänes kehva nägemisega (Miks, 57).

„Kalevalas“ (IV, 401—434) läheb jänes karu, hundi ja rebase keeldumise järele Aino surmast Aino emale sõnumeid viima.

Sakslaste seas valitseb arvamine, et jänes lihavõtte-mune muneb. Jänes oli neil kevadejumalanna Ostara ehk Harke loom, kes öösistel käikudel laseb jäneseid enese ees tulesid kanda (Wuttke, D. d. Volks., 82).

Kristlus tembeldas paganuse pühad loomad vanapagana loomadeks. Seesugusesse kuulsusesse on jänes tänapäevani jäänud. Jänese pühadusest on säilinud ainult üks märk: eestlased söövad niisama vähe tema kui hobuse liha. Jäneseküttimine jäi uuema ajani ikka sakslaste lõbuasjaks, kes jänese pühadusest ammu risti läbi tõmmanud, niisama kui eestlased jänest muus suhtes vanapaganaga ühendusse seavad.

Vanapagan ise armastab tihti ühe või teise nõu täidesaatmiseks enesele jänese kuju võtta. Tahab näiteks keegi ennast nalja pärast ära puua ja seisavad seltsilised pooja ümber, et parajal silmapilgul poojat silmusest vabastada, kargab rahvajuttude järele korraga jänes pooja seltsiliste juurde. Need ruttavad kohe jänest püüdma, kuid püüdmise ajal lahkub poojal hing ihust.

Muulgi puhul esineb vanapagan tihti jänese kujul, aga mitte ainult vanapagan, vaid ka mitmesugused muud kurivaimud. Näiteks jookseb tont rehes jänese näol. Ehk jälle jänes jookseb jõe või järve jääl üsna meeste ligidal; mehed lähevad jänest püüdma, jää murdub nende all, mehed upuvad: näkk oli enese jäneseks moondanud. Nii esinevad veel mitmed pahategevad kõrgemad olevused jänese näol. Kurjategija ärahukkamise puhul näikse jänes võlla ligidal jooksvat.


226