„Metsa ülli, metsa alli,
Metsa kuldane kuningas,
Metsa elmine emanda,
Nõmme noori neitsikene,
Kaitse minu karjakesta,
Lase lambad laialt käia;
Murakas tuli muilta maalta,
Karja loru kaugelta,
Kaudu tulgu, kaudu käigu,
Raudpäitsed peas,
Raudvõru nina peal.
Hunt oli alli uhtumata,
Valge oli virutamata,
Oia minu utukesed,
Kaitse karjatallekesed! —
Ehk:
Metsa illu, metsa allu,
Metsa noored neitsikesed,
Metsa kuldased kuningad,
Laane valged pea vasikad!
Kui sina tuled meie karja, —
Suu sul kinni, silmad kinni, (või valla)
Mine üle üheksa saksa maa,
Seal tee suu lahti, silmad lahti!
Ehk:
Metsa intu, metsa untu,
Metsa ärtu härrakene,
Metsa heldene emanda,
Metsa kuldane kuningas!
Nirki, närki neitsikene,
Võta hoida minu utte,
Võta kaitse minu karjad,
Loutada lammasida!
Mine sa lenna lagedale,
Sealt sul heada annetakse,
Kena käkki käänetakse:
Vana hobu rangi kaela,
Vana härga angus sarve! (Tõstamaa.)
Ehk:
Püha Jüri kutsikuke,
Metsa kuldane kuningas.
Metsa-eite emanda,
Hoia mu utekest,
Kaitse mu karjakest,
Sigita mu harjaslindu! Aamen.
Ehk:
Sina metsa koer kõigi oma lõugadega;
Sinu lõuad olgu kinni,
Sinu lõuad olgu lukku pandud
Peetruse võtmega selle Issanda
Poja ja Püha Vaimu nimel! (Laiuse.)
224
