Kass kuulub ennustavate loomade hulka. Jookseb kass üle tee, tuleb äpardust.
Peseb kass silmi, tuleb kassi saba poolt suunast külalisi; tahetakse teada, kas meeste- või naisterahvaid, võetakse kass kinni, lüüakse kassiga kolm korda vastu ukseposti; jookseb kass lahti pääsedes kambrisse, tuleb naisterahvas; jookseb ta tuppa, — meesterahvas.
Magab kass saba rõngas, tuleb sula.
Kisub kass küüntega, pöördub tuul sinnapoole, kus kassi sabaots.
Kõnnib kass mööda aiaroikaid, tuleb kauakestvaid ilusaid ilmu.
Läheb kass ahju peale või ahju magama, tuleb külma.
Kui kass võõra maja ukse ees, tekib seal tüli; niisama seal, kus must kass majas (Tõstamaa).
Kui kass jalgade vahelt läbi jookseb, tuleb pahandust; tõmmatakse aga kass sabapidi tagasi, jääb pahandus tulemata (K.-Jaani).
Kargab kass teel koorma peale, tuleb õnnetust (Vastseliina).
Näub kass sel ajal uksel, kui leibu ahju pannakse, saab peretütar kasulapse; niisama sünnib, kui kass 3 neljapäeva-õhtut kambriuksel mängib (Risti).
Hobuseõnne kaotab kassi vihkaja või kassipoja uputaja; ka öeldakse niisugune isik vaeseks jäävat. Kassi vihkav tüdruk ei saa mehele, aga ka mitte liialt armastav.
Kassi tapja tapab oma hobuse, kassipoja uputaja käed hakkavad värisema.
Läheb kass naisterahva sängi, saab naisterahvas pea lapse emaks.
Kolitakse jüripäeval uude majja, võetakse kass kaasa ja lastakse uues kohas lahti; läheb kass ahju peale magama, võib majarahvas loota majas pika-aegset asumist; poeb kass aga sängi alla ja varssi sealt välja, tuleb majarahval varssi jälle majast lahkuda. Risti sellele vastu väidetakse, et kolimisel ei tohi kassi kaasa võtta, siis kaoks maja õnn.
Omast kohast peetakse kassi kardetavaks loomaks. Laialt tuntakse väidet: Kassi suus on 9 seltsi kihvti, koera suus 9 seltsi rohtu.
Kassi näritud leiva söömine toob sööjale haigust, tihti kurguvalu, mida kassi küüntega arstitakse (Aliste).
Suudeldakse kassi, läheb suu kärna.
Kassinahk kasukakraena paneb kandja silmad vett jooksma (Tõstamaa).
214
