ööd. Mujal Eestis antakse jõulu-ööle suur tähtsus, isegi õnne asjus. Setumaal seevastu jääb jõul lihavõttest kaugele maha. Lihavõtte esimesel päeval, nimelt aga vara hommikul päevatõusu ajal surijad lähevad otsekohe taevasse, mille väravad sel puhul pärani lahti. Setukestel järgneb lihavõttele õnne toomise poolest jaanipäev ja ristipäev ning alles kolmandal kohal seisab neil jõul.
Jaani-öösi loodetakse iseäranis suuri rikkusi kätte saada, sest sel puhul põlevad rahatuled. Jaani-öösi korjatud rohud annavad õnne, jaani-öine kaste toob tervist.
Õnnetusepäevi seevastu tuntakse palju rohkem kui õnnepäevi. Ühed tunnevad aastas 42, teised koguni 45 õnnetusepäeva. Lapsed, kes nende päevade sees sünnivad, surevad pea ega näe õnne. Kui hoolikalt ja ettevaatlikult nad ka tööd tehku, ei saa nad iialgi haljale oksale, palju enam esinevad mängukannina saatuse käes, kuni surm nad hädaorust ära kutsub, kuna õnnelikul päeval sündinud lapsed õnne võivad enestest ka eemale tõugata, aga ta ei pööra siiski neile selga; isegi kaasinimeste poolt rumaluseks tunnistatud ettevõtted muutuvad neile õnneks. — Õnnetuil päevadel õnnestub halvasti iga teekond, parem sellepärast neil päevil mitte teele minna. Kohtus kaotatakse neil päevil iga protsess ega saada iialgi õigust. Isegi rääkimine mõjub neil päevil halvasti, olgu see väljas või kodus. Isikud, kes õnnetute päevade sees paari lähevad, ei ela kaua koos, tülitsevad, riidlevad ja kannatavad puudust. Haigused, mis nende päevade sees tulevad, paranevad visalt. Nende päevade sees ei ole hea külvata, istutada, ega last või looma emast võõrutada, ega teise majasse kolida. Ülepea ei edene midagi, mis nende 42 päeva sees tehakse.
Ühe arvamise järele on õnnetusepäevad kuude peale ära jaotatud järgmiselt:
1., 2., 3., 4., 5. jaanuar |
1., 5., 6. juuli |
Teise arvamise järele vahetuvad ometi mõned õnnetusepäevad muude päevadega. Teine õnnetusepäevade nimekiri kannab järgmist kuju:
178
