Sakslaste väite järele peab igal pühapäeval päike natuke aega paistma, et Jumala-ema oma loori võiks kuivatada (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 66).
Esmaspäev.
Esmaspäev peetakse hädaohtlikuks, kardetavaks päevaks. Sellel päeval kardetakse midagi iseäralikku ette võtta, arvates, et niisugune ettevõte ei õnnestu. Säärane usk valitseb meil harimata ringkondades, aga isegi haritud seltskonnast leiame selle jälgi, ei üksnes eestlaste seas, vaid muudegi rahvaste keskel. Olen vene haritud isikuilt kuulnud kartust pahade päevade kohta; esmaspäeval ei julgenud nad midagi iseäralikku ette võtta.
Vana-aegsed Talmudi seletajad, kabalistid, tegid palju tegemist pahade päevadega, nagu näha Talmudi esimesest jaost — Mišnast. Kõige pealt esineb neil esmaspäev paha päevana, mil midagi tähtsat ette ei võeta.
Esmaspäeval pannakse iseäranis rõhku tegevusele. Esmaspäeval ei tohi välja anda, ka mitte laenata, ei tohi midagi veristada. Ülepea mitte midagi teha, mille kordumist nädala jooksul ei soovita. Esmaspäev näikse sümpaatilist mõju muude päevade kohta avaldavat. Esmaspäeval ei tohi kangast kududa. Esmaspäeval raha väljaandja peab tahes või tahtmata iga päev raha välja andma, esmaspäevane veristaja iga päev midagi veristama jne. Sellevastu nähakse raha saamist esmaspäeval hea meelega, sest niisugusel puhul võib rahasaaja loota kogu nädala jooksul iga päev rahasaamist. Esmaspäeva-õhtul ei tehta mõnes kohas niisama kui neljapäeva-õhtul tööd. Säherdust mõju kui esmaspäevast ustakse ka uue-aasta päevast. Uue-aasta-päevane tegevus peegeldub aasta läbi iga päev. Esmaspäeval hakkab põllumees ikka kündma, — siis edeneb töö, kuna see laupäeval alatult ikka pooleli jääb.
Esmaspäeval ei tohi noori loomi teise paika viia, — siis ei ole neil õnne; ka ei tohi neil päevil karja välja ajada: hunt murrab loomi. Vanapagan on hundi esmaspäeval loonud ja Jumal talle reedel elu annud; esmaspäeval sündinud inimene ei või karjaseks olla: tal oleks alati huntidega tegemist. Niisama ei tohi sel päeval teenijat vahetada. Kes esmaspäeva-õhtul tööga hiljaks jääb, jääb seda kogu nädala. Esmaspäevase pahanduse järele tuleb kogu nädala iga päev pahandusi.
Rahva arvamisest ei selgu küllalt, miks just esmaspäeva õnnetusepäevaks peetakse. Teiselt poolt saame küll vastava
168
