Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/167

See lehekülg on heaks kiidetud.

suguse töö tegijat pühapäeval kohtab. Säärased jutud on igatahes ristiusu mõjul ellu tekkinud; nende siht on hoiatada pühapäeval mingisugust tööd ette võtta.

Boecleri teadete järele võetud vanasti loomade kohitsemist pühapäeviti ette, sest et paha olevat arvatud neid sel päeval lõigata, mil nuga tehtud; et seda ei sünniks, lõigatakse loomi pühapäeval, sest et sel päeval nuge ei sepitseta. Juba Kreutzwald tähendab selle kombe kohta, et tema ajal seda enam ei tunta (Der Esten ab. Gebräuche, lk. 96).

Pühapäeval saunas käia on kõvasti keeldud: seda peetakse koguni patuks; tuletatakse kuud meelde, kelles abielupaar näha, kes pühapäeval ennast pesnud. Isegi katkisis rõivais keeldakse pühapäeval käia, sest seesugusel korral lahkub inimese kaitseingel inimese juurest.

Pühapäeval ei võetud iialgi uusi teenreid, — need lahkusid seesugusel puhul pea majast; neid võeti ikka laupäeval (Tarvastu).

Pühapäeval ei tohi noaga lõigata ega nuga ihuda, sest vanapagan põletavat need laastud pärast lõikaja surma haual ära (Tallinna). Vanapagan pääseb vangist lahti, sest ihuja ihub ta ahelad katki (Ambla).

Pühapäeval nõeluja, lõikuja ei saa surmatunnil hingeheitmisega toime; juhtub seda, siis murtakse nõel ta rindade peal katki (Viljandi).

Pühapäeva-hommikune unenägu läheb juba enne lõunat täide.

Pühapäeval ega laupäeval ei tohi lambavillu liigutada, ei kedrata ega kraasida, — muidu tuleb halb lambaõnn (Ambla).

Kui pühapäeval lõigatakse või raiutakse puud, on kõik laastud verised; need laastud pannakse peale surma lõikaja rindadele põlema.

Saksad vihkavad seda inimest, kes pühapäeval lõikab küüsi või juukseid (P.-Jaagupi); lastel lõikab kirikhärra keele ära (Audru).

Lehm jäetagu pühapäeval kinni, — siis ta toob valge vasika (K.-Jaani).

Pühapäeva-hommikul sõrme nukerdamine tähendab halba.

Kui keegi pühapäeval magab, kasvab tal käsn nina otsa; vanapagan tunneb head meelt niisugusest magamisest.

Pühapäeval ei tohi looma müüa (Pilistvere).

Pühapäeval ei tohi peremees ega perenaine paljajalu käia, — muidu hakkab saksa viha nende peale (P.-Jaagupi).

Kui pühapäeval midagi saadakse, saadakse kogu nädala midagi (Paistu).

Pühapäeval valetaja läheb põrgusse (Tarvastu).


167