nädalaks (Mittwoch). Soomekeelsed nädalapäevade nimed, rootslaste mõjul tekkinud, vastavad üldiselt germaanlaste nimedele; kolmapäeva nimetus on neil samasugune kui meil; seega: sunnuntai, maanantai, tiistai, keskiviikko, tuorstai, perjantai, lauantai. Germaanlaste Tag, dag on „taiks“ väänatud. Umbes sama on lugu Rootsi lapi nädalapäevade nimedega: ailek, manodag, tisdag, kaskavakko, tuoresdag, perjedag, lavodag; Norra laplased sellevastu nimetavad pühapäeva „sodno beiveks“ (Grimm, D. Mythologie III, lk. 48).
Vanad eestlased ei omandanud suguvendade soomlaste viisi nädalapäevadele jumalate nimesid peale ühe, vaid andsid neile esimesest alates järjekorralised nimed. Tingimata hakati ristiusuajal pühapäeva pühapäevaks nimetama, paganuseajal kandis ta muud, meile praegu tundmata nime. Et paganuseajal pühapäeva pühaks ei peetud, vaid neljapäeva, ei võinud pühapäev praegust nime kanda. Ülepea näikse päevade nimed peale kahe põlvnevat ristiusu-ajast. Esimest tööpäeva nädalas hakati hüüdma esimeseks päevaks, mis hiljemini esmaspäeva kuju omandas, teist tööpäeva — teiseks päevaks < teisipäevaks, kolmandat tööpäeva — kolmandaks päevaks < kolmapäevaks, ka kesknädalaks, neljandat tööpäeva — neljandaks päevaks < neljapäevaks, kuid viies tööpäev ei omandanud imelikul viisil viienda päeva nime, vaid germaanlaste Freia järele Freidag nime, mille friisimurdeline kuju fredei õieti kõige enam ligineb eesti reedele. Laupäeva nimi on niisama laenatud, nagu soomlastel ja laplastel.
Venelased nimetavad oma nädalapäevi samuti kui eestlased teisest alates numbrite järjekorra järele. Pühapäev on neil ometi Kristuse ülestõusmise mälestuseks ülestõusmine (воскресенье), esmaspäev, nädala alguse päev, — понедѣльникъ, teisipäev, teine päev, — вторник, kesknädal, keskus, — среда, neljapäev, neljas päev, — четверг, reede, viies päev, — пятница, laupäev — суббота; viimane nimi tuletab meelde sabatit. Oleksid eestlased laenanud venelastelt nädala kõrval ka nädalapäevade nimed, puuduksid niisugused nimed kui reede ja laupäev; ka pühapäeva nimi erineb vene omast. Oletan sellepärast, nagu tähendatud, et eestlased nädalapäevad iseseisvalt ristinud peale laenatud reede ja laupäeva.
Juba muistsete rahvaste seas valitseb arvamine, et jumalad mõnel nädalapäeval ettevõtteid edendavad, teisel takistavad. Juba muistsed rahvad püüdsid kindlaks teha, mida mingil päeval teha või mitte teha. Juutidegi seas kippus maad võtma päevade valik; Mooses pidi valjult niisuguse päevade valiku
165
