Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/161

See lehekülg on heaks kiidetud.

küünal kustus. Ehk kui keegi saunas ei surnud, viidi ta varssi pärast surma sauna ja alles sealt hiljemini hauda.

Sauna ehitamisel on vaja kerise jaoks õigeid kive valida, — muidu satub sinna vingukive. Kui neid kerisel, olgu saun ja ahi nii hea kui tahes, tükib ikka ving sauna. Sauna kerisekivid peavad valged olema, — need ei anna vingu (Avinurme). Selge ilmaga alustatud saun on vinguta; umbse ilmaga — vingune (Risti). Uut sauna ei tohi esimest korda noorel kuul kütta, sest sel puhul ei pea saun iialgi sooja (Sõrve). Noorel kuul vihtlemine paneb üldse keha kihelema (Haljala).

Nääri-laupäeva hommikul varakult pannakse saun küdema ja käiakse enne valget saunas. Kes külas sel puhul kõige enne saunas käinud, saab varemini kui muud heina ja muu tööga valmis (Risti).

Saunas ei tohi muidu istuda kui peab enne alla sülitama.

Saunas ei tohi pesemisvett kerisele visata, — muidu hakkavad viskajale koeranaelad külge (Risti), — tekib ihule rakkusid (Tarvastu). Külas viheldes tuleb tingimata enne vihtlemist kerisele soola visata (Sõrve).

Tuleb koer vihtlemise ajal sauna, saab vihtleja sammaspooliku (Tapa).

Kui saunas kerisekivid leiliviskamisel lõhkevad, saab sündimist kuulda (Võru).

Saunas ei tohi ütelda kuum, palav, vaid soe, sest põrgus on kuum, palav (Võru).

Kes saunas suud pühib, läheb ruttu vanaks (Kose).

Saunas ei tohi halba rääkida, — siis ei saa ihu puhtaks (Tartu).


161