lüüa, kuid lööb naisterahva korduva palve peale viimaks ometi. Silmapilguga kaob naisterahvas ja ta asemel leidub veel suur rahahunnik. Teekäija kogub rahad — vist hõberahad — kokku ja saab nii rikkaks meheks. Näib, nagu oleks raha ennast inimeseks moondanud, vähemalt inimkuju omandanud. Säärane inimraha tegi mehe rikkaks, õnnelikuks.
Raha avaldab ülepea maagilist mõju inimese kohta. Tihti muudab ta inimese täiesti oma orjaks. Inimene ei mõtle enam millegi muu kui raha peale. Raha hankimise teel ei kohku ta mõnikord isegi kuritegevuse eest tagasi. Säärast maagilist mõju avaldas raha muiste, avaldab praegugi.
Vanasti usti, et leidub erilise maagilise võimuga raha, mis omaniku ilma selle vaevata võib rikkaks teha.
Vanarahva usu järele on seesugust raha olemas, mis alati omaniku tasku tagasi tuleb, kui sagedasti teda ka välja antagu. Sedaviisi ei lõpe omanikul iialgi raha otsa. Säärast raha saadakse järgmisel viisil: pannakse must kass kotti ja seotakse kott saja sõlmega kinni. Siis minnakse niisugusesse kirikusse, kus risttee ligidal. Kirikus tuleb vanapagan varssi kotikandja juurde küsima: „Mis kaup sul müüa?“ Kotikandja vastab: „Vasikas!“ Vanapagan ostab arvatava vasika rubla eest ära. Vanapagana antud raha ongi aina taskusse tagasitulev raha. Vanapagan tahab näha, kas tõesti vasikas kotis, ja hakkab sellepärast koti sõlmi harutama. Müüja peab aga sedamaid kirikust välja üle risttee jooksma. Pääseb ta üle risttee, ei või vanapagan talle enam viga teha; saab vanapagan aga müüja enne ristteed kätte, sööb ta müüja ära. Poest aga, mille lävesse hobuseraud löödud, ei pääse õnneraha enam tagasi; hobuseraud aga lüüakse kaupluste lävele, et ta õige palju ostjaid kokku meelitaks (V Rahvaraamat, 28). Niisugust tagasitulevat raha hüütakse õnnerahaks, õnnerublaks, nõiarahaks, jooksurahaks.
Säärast raha saadakse ka järgmisel viisil: võetakse rublatükk kirikusse kaasa ja lastakse sel silmapilgul, kui õpetaja jutluse viimase sõna ütleb, 3 tilka verd selle peale. Kui vähema kui rubla eest midagi ostetakse, tuleb see raha tagasi, ostetakse aga kogu rubla eest, ei tule ta tagasi (Kose, 28570).
Võitakse raha nahkhiire-verega, tuleb raha alati omaniku tasku tagasi (Ambla).
Teisendite järele saadakse niisugust õnneraha, kui vanapaganale ristteel kiriku juures kotis must kass jänese pähe müüakse (43720). Niisugust õnneraha tunnevad peaaegu kõik Euroopa rahvad. Venelased müüvad vanapaganale kägistatud
154
