inimesnahast pastlad. Neid kannab sulane 20 aastat ega jõua läbi kulutada, kuni tark õpetab, et neile õhtul vaja mulda peale pannes ütelda: amaas daep skallum, duteõv delo tsallum[1]! Hommikul pastlad mädanenud (14229). Inimesnahal arvatakse see omadus olevat, et kandes ei kulu. Niipea kui nahk aga mullaga kaetud, hakkab ta kohe mädanema. Teisel puhul kannab sulane 7 aastat pastlaid ega jõua neid kulutada. Sulast kästakse pastlaid kolmeks päevaks maha matta. See abinõu aitab.
Maagiline vägi arvati inimes-rasvalgi olevat, kui sellest näiteks küünal valmistati. Niisugust küünalt tarvitasid vargad ja röövlid vanasti tihti. Põles inimesrasvast küünal, ei kuulnud magajad midagi; vargad võisid niipalju varastada kui tahtsid. Rasva oskasid kurjategijad ühel ja teisel teel hankida. Kord kaevasid nad alles maetud surnuid hauast välja, kord jälle lõikasid nad poodud inimeste kehadest rasva. Saadud rasvast tegid nad küünla ja läksid sellega saagile. Just sama lugu tunnevad sakslased. XVII sajangul tapetud mõrtsuka viisil inimesi selle otstarbega, et nende verd ja rasva saada. Nõiaprotsessidest kuuldakse mõnd korda, et surnuid hauast salaja välja kaevatud. Sakslased, aga eestlasedki uskusid, et põlev nõiaküünal ühtlasi nägematuks teeb. Sakslased lootsid peale selle veel, et nõiaküünal sõjaväe-teenistusest vabastab (Wuttke, Der deutsche Volksaberglaube, 184). Eestis ei ole kuulda säärast vabastamist, küll aga teavad muistendid inimesrasvast tehtud küünla kasutamisest varaste poolt. Kord jäänud varas ometi nõiaküünlaga kimpu. Varas läinud keldrisse varastama, kuid peremees olnud veel üleval. Peremees äratanud magajaid, aga keegi ei ärganud; visanud mulda küünla peale; kohe kustunud küünal, magajad ärganud, varas võetud kinni (3132). Muld kaotab niisama inimesrasvast tehtud küünla kui inimesnahast tehtud pastelde maagilise väe.
Raha.
Tuttav on, et mõnesugused haldjad enestele tihti inimkuju võtavad, ilma et tõepoolest inimesiks saaksid. Rahaaugu haldjad harrastavad meeleldi inimkujul esinemist, pea naiste-, pea meesterahvana. Mulle on silma puutunud üks juhus, mil raha ise inimkujul esineb. Keegi teekäija kohtab ilusa naisterahva, kes teda palub piitsaga lüüa. Mees ei taha naisterahvast
- ↑ Sõnu tagurpidi lugeda.
153
