Inimene kasvab hästi tugevaks, kui teda enne ristimist kolm korda karurasvaga võitakse (Põlva). Inimene jääb ikka nooreks, kui ta kuuvarjutuse ajal välja minnes ütleb: „Tere, tere, noor kuu, mina noor, sina vana; mina kullakergeeksi, sina rauaraskeeksi“ (Viljandi; vrdl. ka Hiärn, Geschichte, lk. 40).
Abinõud hädaohu vastu.
Kuna ühelt poolt muistist elu kuldseks kiidetakse, kuuldub teisel pool hääli, mis ta õieti viletsaks kujutavad. Muistse inimese meelest varitsesid inimest öösi ja päeva igal pool hädaohud. Kurivaimud üheskoos kõigi vaenuliste vägedega püüdsid inimest kas enesele ohvriks saada või talle vähemalt kahju teha. Varitsevate vastaste kurja nõu hinnates otsib inimene nende vastu abinõusid ja arvabki nad leidnud olevat. Igal pool, kus inimene aimab hädaohtu teda varitsevat, võtab ta aegsasti vajalikud abinõud tarvitusele, samuti niisugusel puhul, kus hädaoht juba kätte jõudnud.
Seesugustest kaitse-abinõudest nimetame allpool mõne üksiku, milliseid vana rahvas usub ikka abi saatnud olevat, eriti kurivaimude vastu, kellega muistsel inimesel oma arvamise järele iga päev tegemist olnud; E. mütoloogia kolmandas osas ülestähendatud abinõud jätan siin nimetamata. Huvitav tähele panna, et niisuguste abinõude hulka on võetud paljusid kristluse esemeid; muidugi kuulub nende appivõtmine ristiusu-aega.
Sõna mõju.
Nagu silmal, arvati juba muiste sõnalgi maagiline vägi olevat, eriti kui sõnaga sooviti ligimesele head või paha. Aga mitte ainult muiste, ka meie päevil kestab niisugune usk edasi. Tuletagem kõige pealt õnnistamist ja õnnesoove meelde! Õnnesoovidest oletatakse, et kuigi mitte kõik, siis ometi osagi neist teostub. Niisama usuvad needjad, kirujad, sajatajad meie ajani, et nende needmine, äravandumine, sajatamine teostub, kuigi needmise alla langenud isikud teostumist alati ei karda.
Needmist, äravandumist, sajatamist võtavad tavalisesti ette isikud, kes mingisugust kurja kannatanud, aga kas ei suuda või ei taha ise teoga kurja kätte maksta. Sõna peab niisugusel puhul korda saatma seda, mida oma käega ei saada või ei taheta korda saata. Sõnna seotakse seda, mida kättemaksuks soovitakse. Vanemal ajal, nagu tähendatud, usti kind-
130
