Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/129

See lehekülg on heaks kiidetud.

täideminemata ennustus Jaani sõnu mööda ei läinud täide. Rahvas ei kaotanud ometi usku Järve-Jaani prohvetiannisse, vaid seletas, et see sõja kohta käiv, veel täideminemata ennustus sihib mingisuguse muu, veel tuleva sõja kohta. Muidu esineb muude Järve-Jaani ennustuste seletustes selgeid rahva mälestuse vigasid (vrdl.: Eesti prohvet Järve-Jaan, lk. 45).

Mälestuse vigasid ei panda aga ennustuste puhul palju tähele. Kui prohvet, tark midagi ette kuulutanud, aga isik ometi rahva silmas prohveti kuulsuses, jääb kõik, mis täide ei lähe, lihtsalt tähele panemata ehk trööstitakse end täideminekuga alles tulevikus. Ustakse seda, mida soovitakse uskuda. Kuid see usk on ebausk. Juhtumisi on omal ajal mõni Järve-Jaani ennustus täide läinud; kuid niisugune nähtus on põhjust annud oletamisele, nagu peaks Järve-Jaani iga ennustus täide minema. Tahaks meie päevil kohalisi olusid hästi tundev, kauge pilguga varustatud isik ennustada mõnd üldist tuleviku joont, vististi läheks mõni ennustus täide. Kuid üldiselt inimeste või loodusemärkide ennustustesse uskuda, nihutab meid ebausule sammu lähemale.

Mõnesuguste inimese välimiste märkide järele katsutakse ta saatust või iseloomu määrata. Õnnetul inimesel on suured käed, jalad, aga väike pea; õnnelikul väikesed käed, jalad, aga suur pea; emamoeline poeg on õnnelik, isamoeline tütar õnnelik (Põlva). Inimene suurte, pea juurest eemalehoiduvate kõrvalehtedega on helde, heasüdameline inimene; väikeste, pea ligi olevate kõrvalehtedega aga halb; mustade kulmukarvadega tige, niisama punajuukseline. Kel otsaesine palju paljas, sel on hea muusikaline and; kel ninaluu otsani ulatub, elab liiderlikku elu (Viljandi). Palju magajail on palju pattu. Magamise ajal käivad nad põrgus vanapagana juures pattusid üles kirjutamas (Ambla).

Karedajuukseline on kuri, tigeda südamega, pehmejuukseline hea südamega, külmakäeline rikas, teravasõrmeline varas. Kelle juuksed ruttu kasvavad, on tööhimuline; kellele mujale ihu peale rohkesti karvu kasvab, õnnelik mesilastepidaja. Väikesepealine on visa õppima, suurepealine tark, tähelepanija. Vanal kuul sündinud inimene on õnnelik, noorel kuul sündinud elab vaevalist elu (Aliste). Tuleb teatavasti kuri inimene majja, ei tohi pererahvas talle kapast juua anda, — muidu pääseb nälg või mõni äpardus majja. Niisuguse inimese äramineku järel peab ta jälgedesse tuhka visatama (Haljala). Räägitakse elus inimene surnuks, lisatakse talle eluiga juurde (Narva).


129