mööda minnakse. Naisterahva poolt meesterahva kohta sedasama ei väideta; sellevastu ennustab vastutulev meesterahvas väljaminejale ettevõtte kordaminekut, nimelt aga veel siis, kui teel vastu tuleb meesterahvas hobusega ja viljakoormaga. Ka leivakotiga vastutulija kuulutab õnne. Hästi õnnestub teekäik, kui esimene vastutulija on poiss. — Ülepea peab vastutulijat enne teretama ja teda pahemalt poolt mööda laskma, muidu tuleb halb õnn.
Kui vastutulija midagi käes kannab, siis on käigust õnne loota, niisama arvatakse seda õnnelikuks inimeseks, kes teel esimesena vastu tuleb, kui see tee häid tagajärgi annud.
Et vastutulev naisterahvas midagi halba ette kuulutab, sellest rääkisid juba vanad roomlased, nagu me seda kuuleme Pliniuse kirjatöist. Aga germaanlastegi seas valitseb sama usk naisterahva kohta. Germaanlased rõhutavad seesugusel puhul enam vana naist ja naisterahvast lahtiste juustega, kuna nad muid naisterahvaid peavad vähem kardetavaks (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 288). Šveitsis arvatakse vana naise vastutulekut uuel aastal kardetavaks. Chrysostomos nimetab neitsi vastutulekut halva märgi kuulutajaks.
Tulevikku ennustati vanasti loomade langemisest, muidugi tapmise puhul (Läti Henrik XX, 2). Niisugune komme kuulub rahvusvaheliste kommete hulka. Juba vanadest roomlastest teame, et nad loomade sisikonna järele tulevikku kuulutasid. Venelased määrasid loomade sisikonna järele lõikust ja ilmu. Prokopius teab, et sisikonna järele ettevõtte kordaminekki ära määrati (Афанасьев, Поэт. воззр. II, lk. 259).
Me võime leida isegi fetišismi jälgi rahva seast. Karjased kõnelevad, et kui neil hommikul karja minekul parem jalg kivi või kännu külge juhtub, siis karjaskäimine sel päeval ilusasti korda läheb, kui aga pahem jalg, kaduda kari ehk loomad minna vilja või teha muud kurja. Puudub ainult, et karjane hakkaks seda kivi või kändu, mille vastu ta jala ära lõi, kohe fetišiks pidama.
Muidki loodusenähtusi arvatakse üht või teist juhtumust ennustavat. Keegi isik on kord tähele pannud, et ühe või teise nähtuse järel midagi juhtub. Varssi järeldab ta, et nii ikka juhtub, kuigi järgmistel kordadel säärane juhtumus jääb tulemata. Naabritele oma tähelepanekut jutustades hakkavad needki ebausklikul viisil asja tõsisust uskuma. Juba Cicero näitas säärase usu tühjust ja pilkas seda, kuid roomlased ei loobunud niipea säherdusest ebausust, nagu isegi palju eestlasi
127