edasi. Tõsi on, et mõnikord on sabatähe paistmise järel varssi sõda alganud, aga niisama tuntakse juhtumusi, et mingisugust sõda ei olnud või algas sõda, ilma et sabatäht seda oleks teatanud. 1914. a. ei kuulutanud mingisugune sabatäht sõda ette. Ebausklikud peavad ühest või paarist juhtumusest kinni, jätavad aga silmapaari vahele kümme teist juhtumust, mil nende ebausklik arvamine ei ole täide läinud. Ülepea põhjeneb sabatähe kartus vana-aegsel ebausul, mille järele taevakehad inimestele nende saatust kuulutasid. Veel tänapäevani ei arvata mitte üksi Eestis, vaid mujalgi kuul suur mõju olevat iseäranis ilmade kohta, aga teda muidugi veel ühe kui teise eluavalduse kohta mõju avaldavat.
Öösised taeva punetamised ennustavad õnnetut aega, enamasti sõda ja verevalamist, aga ka viljaikaldust, katku ja iseäralikke loodusesündmusi. Kaarna kraaksumine maja ümbruses, haraka hüppamine maja harjal või läve ees, mao ilmumine maja juurde arvatakse õnnetustega ühenduses seisvat. Ämbliku tapmise kannul käib alati õnnetus; ülepea on ämbliku nägemine hommikul paha märk, sest selle nägemise järel on nägija kogu päeva nagu võrgus kinni.
Head ettekuulutavaid loomi ei tunta peaaegu sugugi. Ainult konnast kõneldakse, et kui teda hommikul kõige esmalt nähakse, siis päeva töö ja ettevõtted õnnestuvad hästi.
Majast väljaminekul teevad vastutulijadki päeva õnnelikuks või õnnetuks. Vastutulev preester toob enesega õnnetust kaasa, kuigi mitte vastutulemise silmapilgul, siis ometi pisut hiljemini. Õnnetuse kõrvaldamiseks püütakse preestri vastutulekut nähes kas ümber pöörduda, või seisma jääda, või koguni kaugelt ringis mööda minna. Ei saa preestri eest ometi ära puigelda, vaid läheb ta siiski kellestki mõõda, sülitatakse kolm korda maha. Mahasülitatud süljest arvatakse, et see halvab preestri õnnetust-toovat mõju. Juba keskajal peeti preestri vastutulekut õnnetust-toovaks (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 288). Grimm arvab preestri vastutuleku sellepärast halvaks, et preestri pärast mõnd halba äri või ettevõtet ei saa korda saata; hiljemini muutus preestri vastutulek igaühele halbuse kuulutajaks (D. Mythologie II, lk. 34).
Eestis kardetakse õnnetust vastutulevast sandist, räbalakandjaist ja teist sugu isikust. Sant tähendab eestlastele umbes niisama halba kui venelastele preester, ometi ei otsita pahe kõrvaldamiseks abi sülitamisest. Meesterahvale tähendab halba, kui kõige esimesena naisterahvas vastu tuleb; seda halbust võib kõrvaldada, kui naisterahvast pahemalt poolt
126
