panevad varssi pärast sündimist, sünnib see venelastel alles aasta pärast (Этнографическое Обозрѣніе XXVII, lk. 79). Veel nüüdki tehakse mõnel juhtumusel inimese jõud sõltuvaks ta juustest, nagu muiste Simsonil; arvatakse, et kui aetakse inimese pea paljaks, kaob ta jõud. See arvamine mõjus vististi kaasa vanade eestlaste pikkade juuste kasvadalaskmisse.
Saaremaal olnud muiste viisiks, et naisterahvas katmata peaga toast ei tohtinud välja minna. Kui kord keegi naisterahvas pead sugedes härgi näeb vilja minevat, jookseb ta loomi ära ajama, ilma et aega võtaks enesele rätikut pähe panna. Asi tuleb ilmsiks, ja katmata peaga väljajoosnud naisterahvas põletatakse tuleriidal (Eesti kohalikud muistejutud, 48; Körber, Oesel einst und jetzt, lk. 67). Teiste teadete järele nõutud muiste Saaremaal, kõik naisterahvad, kes lapse sünnitanud või kel laps oodata, käigu kaetud peaga. Katmata peaga väljaskäimise pärast kardetud kanget põuda, mis seni kestnud, kuni süüdlane leitud. Mujal Eestis tuntakse samasugust nõuet katmata pea kohta, kuid ei tunta niisugust karistust kui Saares.
Mõnes kohas on tütarlapsed kannud juba ammust ajast lühikesi juukseid. Alistes vähemalt seletatakse põhjust järgmist viisi: Noor tütarlaps ei täitnud saksa soovi; selle eest kaevatud ta peale kirikukohtusse. Kohus mõistnud, tütarlapsele tehtagu „poisipea“ ja pandagu tütarlaps kirikusse häbipinki istuma. Nii sündinudki. Teades, et tütarlaps ilmasüüta langenud karistuse alla, lasknud kõik Aliste naisterahvad solidaarsusetundes juuksed kõrvust allapoole maha lõigata. Sellest ajast peale jäänud Alistes lühikesed naisterahva juuksed moodi. Hiärn teab, et tema ajal, seega umbes 300 aasta eest, kannud naisterahvad lühikesi juukseid, nimelt pöetud nooriku juuksed kolmandal päeval pärast pulmi ära. Tõmmatud neiu juuksed langenud kohe kääride ohvriks (Ehst-, Liv- u. Lettl. Geschichte, lk. 55, 63). Meesterahva kohta puuduvad teated. Muidu kuuldub, et mehed XVIII ja veel XIX aastasajal kannud pikki juukseid.
Sülg.
Sülg omandab enesele rahva ettekujutuses maagilise jõu; on alati saadaval ja sellepärast võetakse teda sagedasti tarvituselegi, eriti kordadel, kui vaja mingisugust mõju neutraliseerida. Kui metsa, murule või ülepea võõrasse paika maha istutakse või magama heidetakse, tuleb enne kolm korda maha sülitada, et mingisugust paha või haigust külge ei hakkaks, ustakse
117
