Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/113

See lehekülg on heaks kiidetud.

sõrmeküüntest laeva; tahes osa Saaremaad muust Saaremaast lahutada, kaevab ta Maadevahe jõe ja astub siis sõrmeküüntest tehtud laeva. Nõid sajatab aga seda nähes ta laeva: „Vajugu su laev!“ Ja see laev vajubki Kõiguste lahes põhja. Uue laeva tegemise takistuseks hävitavad saarlased sellest ajast peale küüned. Saaremaal ei tule vanapagana laeva valmimisel küsimusse maailma ots, vaid Saaremaa purustamine. Õnneks läheb neil see purustusekatse nõia abil nurja. Saarlased on omandanud skandinaavlaste mütoloogilisi motiive Naglfarist ja neid omal viisil arendanud. Kuna Voluspas hiid Hrymir Naglfari astub maailmale otsa kätte tooma, teeb seda saarlaste teadetes vanapagan.

Soomes väidetakse veel, et vanapagan küüntest tehtud laevaga inimesi põrgu viib ja küüned viimsel päeval inimese käe peal põletatakse (K. Krohn, nagu ülemal, lk. 321). Ülepea hoiatatakse Islandist kuni Venemaani igal pool küüsi vanapagana kätte jätmast, et see enesele ei saaks mingisugust tarbeasja teha.

Slaavlaste arvates tarvitavad inimesed ise pärast surma hädasti küüsi. Surnud peavad õndsate asulasse pääsmiseks kõrge libeda mäe otsa ronima; selleks vajavad nad eriti küüsi. Kogutud küünte varal võivad nad hõlpsamini ja rutemini mäe otsa pääseda; seda mäge nimetatakse Podoolias koguni klaasmäeks (Афанасьев, Поэт. воззр. I, lk. 120). Teisal jälle väidetakse, et küüntest tehakse sel puhul redel (Hämäläinen, Ihmisruumiin substanssi, lk. 10). Leedulased põletasid muiste ühes surnuga metsloomade käppi ja lindude küüsi, et surnuil oleks hõlpsam pääseda õndsuse mäele (Kronica polska I, lk. 144).


Juuksed, karvad.

Vastupidiselt Darwini teooriale, et inimesed on tekkinud karustest ahvidest, on vanade eestlaste ilmavaate järele jäänud inimesed küüntest soomuse kaotamise järel täiesti paljaks, karvad puudunud. Rahvasuu järele himustanud meesterahvas habet, lootes, et siis naine teda hakkab kartma. Meesterahvale õpetatud habeme omandamise abinõud. Meesterahvas teinud õpetuse järele ja saanudki habeme. Eks naine soovinud enesele niisama habet. Hakanud mehe eeskuju järele habet soetama, kuid erilane nõelanud naist ja ajanud naisel õpetuse järele tegemise nurja. Naisele kasvanud ainult juuksed pähe, mehele aga habe ja juuksed (Neljas Rahvaraamat, 2).


113