Cupanal, 18 = Kupna mõis. Kuppa = kupp, muhk; nooda järel ujuw märk. Kuppa ala sõnaga ühendatud.
Röuthae, 10 = Rõhu küla Jakobi kiriku ligidal, nüüd kadunud, maad Kupna mõisa käes. Õpetaja Kelchi kirjutatud Jakobi kirikuraamatutes esineb Rõhu küla. Nimi alguses wist Rõhtu (nüüd wilja rõht); sellest Rõhu.
Haelae, 40 = Knüpffer arwab, et see ülemalnimetatud Kehalat, lühendatud Kehl tähendab. Niisugusel korral peame oletama, et Liber wõõriti K asemele H kirjutanud.
Inie, 9 = Inju mõis ja küla. Ini = häält tegema, kiunuma.
Coraverae, 8 = Koerawere küla Kütil.
Hvaetel, 5 = Weadla ehk Wäädla küla. Liber põhjamaa kirjawiisi järele w ette ilmaaegu h kirjutanud; et siis wiga, nagu Schlüter arwab. Nimi ehk sõnast „wäät“.
Asaemulae, 18 = Assamalla Porkunis. Liber nimes a asemel eksikombel u kirjutanud. Kohta kutsuti enne Aasamaa ala, sest lühenduse teel Aasamalla ja hiljem koguni Assamalla.
Tonnaevaerae, 2 = Tõnuwere küla Porkunis. Porkuni oma nimi puudub Liberis, sest et Porkuni nimi palju noorem on. Tallinna piiskopp Siimon von der Borg laskis 1482 lossi ehitada, mida ehitaja järele Borgholmiks, hiljemini Borkholmiks hakati hüüdma. Eestlased tegid Borgholmist Porkuni.
Kuldenkaua, 2 = Kullenga karjamõis, enne küla, Porkunis.
Vitni, 24 = Winni mõis ja küla. Witni tuletab sõna witmi meelde, mis kätki wibu, aga ka kätkitki wõib tähendada.
— 93 —
