-were wärawaks teha. Torwe sõnast praeguses keeles weel torwik sõna alal. Torwi = toru, puhumisesarw, pasun. Torwestawäraw tähendaks niisugust wärawat, mis nagu pasun häält teeb, seega waljusti kiuksub ja karjub. Ehk leidus sel kohal muiste niisugune wäraw, mille järele wärawat ja hiljem kohtagi Torwestawärawaks hakati kutsuma. Aeg muutis Torwestawärawa wiimaks Ristwereks. a asemel o kirjutamist oletades esines Tarwestawere, mida Läti Hindreku Tarwanpääga ometi wõimata kokkukõlasse seadida. Aga Torwestawere „were“ langeb tõenäolikumalt wist ometi muude „werede“ kilda.
Othenpan, 50 = Otepää, kuid selle nimeline koht nagu Läti Hindreku Tarwanpää Wirumaal tundmata. Otepää tuletab küll karu meelde, aga et Tarwanpää Taarat ja Torwestawere Thori meelde tuletaksid, nagu Knüpffer oletab, ei tohi tõeks tunnistada, wähemalt mitte ses mõttes, et neil nimedel Taaraga ja Thoriga ühendust oleks. Tarwanpää ja Otenpää tuletawad loomi tarwast ja otti meelde. Endine 50 adra suurune Otepää on wist hiljemini mitmesse jakku jaetud. 1586. a. Landrolle tunneb Wohnjas weel Ottenpa küla. Praegu Wohnja ligidal Ohepalu küla olemas.
Waeghaettae, 5 = Waiatu küla Wohnjas, praeguse Kõrweküla ligidal. Küla ammu kaotatud, maad mõisa külge liidetud.
Öuhut, 20 = Õhu küla wanasti Kadrina kiriku ligidal. Nüüd maad Undla mõisa käes, küla asemel Undla rehi.
Hoeppaethae, 12 = Hõbeda.
Hullia, 50 = Hullja. Nimi niisuguseks jäänud, nagu Liberi ajal olnud. Saksa nimi Huljel annab põhjust arwata, et kohta wanasti ka Hulljala nimetatud, alguses muidugi ainult Hulliala. Hullia = pajuwits, wits. Hullja = witsamaa.
— 76 —
