2. Parochia Koskis = Kose kihelkund.
Kose kihelkunda arwati Liberi ajal osa praegust Juuru, Rapla ja Harju-Jaani kihelkunda. 1584 kannab ta nime Kosküll. Mõned seletajad, isegi A. H. Snellman, arwawad, et koht enne nime Koskis kannud. Waewalt on see nii olnud. Ennem wõiksime arwata, et kohta Koskise (= Kosese) ehk lühemalt Koske hüüti, millest hiljem Kose sündis.
Kiulo, 10+6 = Kiwilo, küla Kosel, mõis Harju-Jaanis. Mõis, õigem loss, oli omal ajal piiskopi loss, 1482 ehitatud. Wanasti kirjutati w asemel tihti u; sedawiisi Kivilo asemel Kiulo, kusjuures kirjutaja teise i wist kirjutamata jättis. Kiwilo omanikuks nimetab Liber Thideric de Kiwael; ühes hilisemas kirjas nimetatakse sedasama meest Theodoricus de Kiwile. Kiwilo on keskajal suurele Kieweli sugukunnale nime annud. Tähtsam selle liikmist on Saaremaa piiskopp Johann Kiewel, kes Jaanipäewal 1525 ewangeliumi usule uksed awas. — Kiwilo = kiwilagedik.
Hirae, 13 = Iira küla Kuusikul. Hiira = hall hobune, hiire karwa hobune.
Karku, 9 = Kõrgu küla Sikeldis.
Terma, 4 = Tõrma küla Sikeldis. Tõrma tähendab küngast.
Palamala, 5 = Palamulla küla Alus. Liberis u asemele eksikombel a kirjutatud.
Kocial, 4 = Paucker arwab Waltuks, mis enne Saksa keeles nime Kotz kandis. Sedasama kohta tähendab wist ka Läti Hindreku Cozzo (XXI, 5). Kotz, Cozzo juhatab Kodisoo ehk Kodasoo juurde, millest nimi tekkinud. Wõrdle nime Kodasooga (Kuusalus), mis Saksa keeli Kotsum nime kannab. Wiimane nimi näitab, et koht
— 52 —
