Kipunkaelae, 3 = Kibunküla, nüüd Keoküla Raikülas. p = b langes wahelt wälja, niisama omastawa lõpp ja järele jäi Kiuküla = Keoküla.
Linas, 7 = Linnaaluste küla Keawa mõisa juures. Siin ligidal oli muistne Osek Kedipiwgi.
Raiklaep, 5 = Raiküla. Liberi teisendis Raiklap. Liberi järele wõiks oletada, et koht muiste Raiklepa nime kandis, eeldatud, et Liberi kirjutus õige. 1586 nimetatakse kohta Raeküla.
Sonalae, 7 = Sooaluste küla Järwakandis. Nimi alguses wist Soonala, sest hiljemini Sooaluste, ka Soali.
Laelleuer, 5 = Lellepere, mõis ja wald. Saksa keeli Lellefer. -were lõppude kohta leidub enam kui 10 seletust, aga ükski pole üleüldist wastuwõtmist weel leidnud. J. Jung ja mitmed muud katsuwad -were lõppu perest tuletada. Mõnes kohas tarwitatakse -were ja -pere segamini. Nii öeldakse wahel ka Lelleweregi, kui ka Lellepere sagedamini esineb. Wigalas tuntakse ainult -peresid ja need -peredki lühenewad enamasti -bre’ks, näituseks Tidubre, Konobre, Konnabre, Allibre jne. — Prof. Kettunen ja M. Weske otsiwad lõpu -were sündi weerest, E. Ahrens Soome sõnast werha ja werho, wahel wuori, nagu Rakwere nimes; E. Pabst sõnast ware, Dr. Bertram niisama nagu Kodawere rahwas sõnast weri, kusjuures Bertram werele enam suguseltsi tähenduse annab. Kuulu järele kaldunud Dr. Fählmanngi selle arwamise poole. Prof. Pott otsib -werele seletust Ladina keele sõnast „fara“ = mõis, koht. Schade oma sõnaraamatus tuletab fera = osa, külg, Gooti keeli fera = külg, maakülg meelde. Weel muid arwamisi on awaldatud. Minu oletamise järele wõiks -were mõnes kohas pere, enamasti ometi weere sõnast tekkinud olla. — Lellu = wajuw, kõikuw raba.
— 50 —
