pärinud; sedawiisi jääb nimest Osil, Riimikroonikas Osel ja praeguses Saksa keeles Oesel järele. Mitmed Soome õpetatud mehed arwawad, et Oesel, Osil, Osel sõnast öösalu tuleb. Salu sõnas olels siis a e-ks muutunud. Hiljuti teatas õpetaja W. Reiman, et Saaremaal Hobusella = Hoosel’la, Oosel’la olla ja et wõimalus olemas, et Oosel’la nimest Osilia, Oesel tekkinud. Kui wanasti tõesti saart selle nimega nimetati, tohiks arwati, et wõõrad nime ometi eestlastelt laenanud. Aga niisama wõimalik, et põhjamaalaste Saaremaast ümberpandud Eysyssel hilisemale Oeselile nime andis. Wiimane sõna ses küsimuses on alles ütlemata.
Hupel ütleb Saaremaal 148213⁄24 adramaad olewat. 1897 rahwalugemise järele elas Saaremaal 27713 m. ja 32560 n., kokku 60263 hinge.
Rotelöwich on Eestimaal wiimane maakund, mille daanlased enestele nõudsid. Läti Hindrek nimetab (XVII, 5) maakunda ka Rotelewik, tawalisesti aga Rotalia. Riimikroonika nimetab maakunda Wik ja Wyk ja see nimi = Wiek on Saksa keeles maakunnale tänini jäänud. Rotelewich, Rotelewik tähendab igatahes Läänemaad. Nimi Rotelewik on kahest sõnast kokku pandud: Rotele ja Wik. Wik tähendab Skandinaawia keeltes merelaht. Sarnaseid lahtesid leiame Läänemaal kaks: Matsalu laht ja Haapsalu laht. Wik nime, s. o. lahe nime on igatahes põhjamaalased maakunnale annud wõi õigem maakunna nimele juurde lisanud. Wik nimi tuleb wõõraks nimeks lugeda. Teine lugu on aga nimega Rotele, Rotalia. Selle nime jälgi leiame praeguses Ridala kihelkunna nimes. Ma kirjutan küll Ridala, tähendan aga kohe, et ma rahwasuus kihelkonna nime ka Ridalu ja Ridali olen kuulnud. Rahwas nimetab seega kihelkunda kolme wiisi. Neist kolmest nimekujust kannab Ridala wist kõige wanemat kuju. Me wõiksime
— 44 —
