Saksa orduga. Oleks raamat hiljem kirjutatud, oleks juba Saksa ordu nimetatud. Et piiskopp Hermann maakunnast 400 adramaad omandas, wõib oletada, et maakund Tartuni, wähemalt osalt Emajõeni ulatas. Oma külje all olewat maad nõudis piiskopp suurema õigusega enesele.
Nagu Wegele on Möge ühe kihelkonna suurune, aga Wegele 1000 adramaa asemel ainult 400-adramaaline. Kirju kui Wegele nimede kari on Möge nimede kari. Läti Hindreku ajaraamatus, wähemalt Arndti wäljaandes leiame: Mocha, Moche, Mogeke. Muis wanus kirjus weel: Moche, Moeche, Mogke, Möke, Moicke. Eesti nimi nähikse igatahes niisugune olnud olewat, et wõõrad seda kudagi õieti ei osanud kirjutada. Kaua aega on arwatud, kudas rahwas kohta on kutsunud, ilma et aru oleks kätte saadud. Möget wõi Mohat on tänini Wirumaa ja Waiküla, Peipsi järwe ja Nurmekunna wahele paigutatud. Õpetaja W. Reimani arwamise järele et tule aga Möget wõi Mohat sugugi nimetatud kohast, Laiuselt ega Awinurmest otsida, waid palju enam Põltsamaa kihelkonnast.
Põltsamaal leidub Muhe, Mõhküla karjamõis. Sest Muhest, Mõhkülast (Mõhust) tuleb endist Möge, Moha wõi kudas kõik need nimed olgu, otsida. Igatahes tuleb seda Muhet endise Möge praeguseks kujuks pidada. Õp. W. Reimani otsuse järele on Dr. K. A. Hermanngi selle arwamise poolt olnud, et Möge maakunda Põltsamaalt tuleb otsida. Läti Hindreku ajaraamatust ei leia ma mingisugust põhjust, mis keelaksid Möget Põltsamaal olemast. Seal kõneldakse just (XV, 7), et sakslased Järwamaa häwitamise järele naabrus küladesse, Moha ja Nurmekunna maakunda läksid.
Nurumegundas öeldakse niisama üks kihelkund 600 adramaaga olewat. Läti Hindreku ajaraamatus nimetatakse maakunda wahel Nurmegunde, wahel Normegunda;
— 40 —
