giwad selle wastu. Wenelased nimetawad wanus ajaraamatutes seda maakunda Клинъ. Wenelaste nimi juhatab meid seega waia juurde. Minu arwates tuleb Wegele, Waygelle jne. Waikülaks lugeda. Maakunna teised nimed Wagia, Wagya, Waiga tuletawad elawalt waia meelde, mis waremalt wagja nime kandis. Vagia, Wagia maakund tähendab seega Waia maakunda. Wõimalik, et ses Waia maakunnas muiste palju waiaehitust leidus, nii et maakund neist enesele nime päris. Ülepea leiame kodumaal hulga kohanimesid, mis waiaga ühenduses seisawad. Need waiaga ühenduses seiswad nimed annawad põhlust oletada, et neis kohtades muiste wist waiaehitused seisnud, kuid kindlad teated selle kohta puuduwad.
Tänini on tawalisesti arwatud, et Wirumaa lõuna pool Moha maakunnaga kokku puutus. Minu arwamine on, et Wirumaa lõuna pool kohe „Megelega“ kokku puutus ja Mohat alles lääne poolt tuleb otsida. Üht wäikest osa Wegelest kutsuti wist Hiiempää = Hiiepääks. Kas Wegele, Waiküla ehk Waia maakund lõuna pool Emajõeni ulatas, jääb küsitawaks. Osa Emajõe äärist maad kannab mujal wanus kirjus Jogentagana nime; seda nime wõiksime nüüdsel ajal „Jõetaga ehk Jõetagune“ nimetada. Waewalt wõime Jogentagana aga iseäralikuks maakunnaks lugeda, niisama wähe nagu Wene wanade kirjade Sobolitsi lõuna pool Emajõge. Wene ajakirjade Sobolits ei ole midagi muud, kui meie Soopoolise, Soopoolse (sõnast soo ja poolne), tähendab siis maad, mis soo pool leidub. Suuri soid tunneme Emajõe ääres, Puhja ja Wõnnu kihelkunnas.
Liberi tähendus, et mõõgawennad Wegelest 600 adramaad ja piiskopp Hermann 400 adramaad omandanud, annab asja arwata, et osa raamatut juba 1232 ehk warsti peale seda kirjutatud, sest 1237 ühendati mõõgaordu juba
— 39 —
