Lehekülg:Daani hindamise raamat Eisen 1920.djvu/38

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kui praegugi Saksa keeles. Kas aga nimi Jerven wana omastawat (= järwen) tähendab, seega Järwenmaa asemel ainult Järven, jääb küsitawaks. Liber census Daniae Jerwia ja Läti Hindreku Gerwia ja Gerwa annawad põhjust oletada, et maad juba sel ajal Järwamaaks hüüti, kui see Järwamaa ka alguses Järwemaa (Järwenmaa) nime kandis. Lõpp -en tuleb Saksa keele lõpuks pidada, mille sakslased maade ja maakundade nimele annawad.

Hupel nimetab Järwamaad, millel Daani walitsuse ajal 2000 adramaad olnud, 1774. a. ainult 1029239240 adramaad suureks, Bienenstamm 1826. a. 10424748 adram. ja Possart 1846. a. 234012 ruutwersta suureks. Adramaade suuruse järele wõime arwata, et Liberi ajal Järwamaa piirid palju kaugemale ulatasid. Hommiku pool langes kindlate teadete järele tükk praegust Wirumaad, näituseks osa Wäike-Maarja kihelkunda, Järwamaa külge. Lõuna pool arwas Liberi kirjutaja wististi osa Laiuse, Põltsamaa ja Pilistwere kihelkundagi Järwamaaks, sest muidu oleks ta waewalt nii palju adramaid saanud.

1897 ettewõetud rahwalugemise ajal elas Järwamaal 25730 m., 26943 n., kokku 52673 hinge.

Wegele on järgmine ühekihelkunnaline maakund, millest Liber census Daniae kõneleb. Wähe kohti leidub, mille nimesid nii mitmekesiselt kirjutatakse kui selle Wegele maakunna nime. Läti Hindrek nimetab maakunda Waigaks. Muis wanus kirjus kannab koht peale selle Waygelle, Waygel, Waigle, Weigele, Wagkytu 1402, Waggeta 1406, Wacgiton 1419, Waihatt, Waiatu, Wayel, Wagien nime. Wiimase nime järele on Dr. Bertram raamatu „Wagien“ wälja annud.

Sest nimede haosest on raske aru kätte saada, kudas kohta õieti hüüti. Liberi nime järele wõiks Wägewa peale mõtelda, aga Waygelled, Waigad ja muud sarnased rää-


— 38 —