endine wanem ka Tabelise nime kandis. Minu arwamise järele walitses iga „kihelkunda“ wanem, kes nagu würsti aus seisis; igas külas oli peale selle weel oma külakubjas ehk külawanem. Nii Wirumaal, nii mujalgi. Liber census Daniae räägib niisama Wirumaa wiiest „külagunnast“ ja nimetab neid kõiki nimepidi. Wiies „külagunnas“ tunneb Liber 7 kihelkunda ja nimetab neist 5 nimepidi.
Suurem Liber census Daniae aegne Wirumaa praegusest Wirumaast küll ei olnud, ennem wäiksem. Lääne pool oli raja umbes seesama nagu meie päewil, põhja pool iseenesest mõista seesama. Lahku läks raja aga hommiku pool. Siin ulatas raja waewalt nii kaugele kui praegu. Põhjust sellele oletamisele annab see nähtus, et Liber census Daniae’st Waiwara kihelkund peaaegu täiesti puudub. Kõigi muude Wirumaa kihelkundade külad ja nende adramaad loeb Liber üles, aga Waiwarast et tea ta midagi rääkida. Oleks Waiwara Daani walitsuse all seisnud, oleks Waiwara oma adramaadega niisama üles pandud, nagu Wirumaa muud kihelkunnad. Wõimalik sellepärast, et Waiwara kihelkund Ingerimaa alla arwati, kuhu daanlaste wõim enam ei ulatanud.
Nii seletavad senised uurijad Waiwara puudumist. Esmalt pidasin nende arwamist õigeks, aga pärast jõudsin aegamööda ometi wähe teisele arwamisele. Waiwara nimede puudumise peale waatamata wõis Waiwara praegune kihelkund ehk ometigi daanlaste walitsuse all seista. Waiwara kihelkunnas olid Daani walitsuse ajal ehk kõik asutused, külad rannamail. Rannakülasid aga, nagu nimetatud, Liber census Daniae üles ei loe. Kaugemal rannast algab warsti madalam maa, kus sel ajal ehk weel ei elatud. Ainus suurem asupaik oli ehk Narwia küla, mille asemele hiljemini Narwa linn asutati.
— 35 —
