iseäralikku tundemärki juurde, sest mere uhutud, loputatud maid leidub paljugi.
Wirumaast ütleb Liber census Daniae, et see sel ajal 3000 adramaad suur olnud.
Meie ajal ütleb Paucker Wirumaa 4604 ruutwersta ja 2000 adramaad suure olewat. See ütlus kõlab arusaamatult: kudas wõib Wirumaa korraga 4604 ruutwersta ja 2000 adramaad suur olla! Wõiks ometi kas ruutwerstadega wõi adramaadega arwata.
Maasuuruse määrab Liber census Daniae küll ära, aga kahjuks waikib ta rahwa suurusest täiesti. Wäga huwitaw oleks teada, kui suur Wirumaal rahwa arw umbes 700 aasta eest olnud, niisama ka mujal Eesti maakundades. Üksikute maakundade selleaegist rahwahulka ei julge me umbkaudugi ära määrata; seks puuduwad meil kõik toed.
Juba Läti Hindrek (XXIII, 7) nimetab Wiru 5 „kylagunda“, aga ei pane nende nimesid üles. Liberi „kylagunda“ mõistet on raske ära määrata. „Kylagunda“ wõib niihästi „külakunda“ kui „kihelkonda“ tähendada. Liberis esineb „külagunda“ kõrwal kihelkonna jaoks weel parochia nimi. Parochia piirid on palju kitsamad kui „kylagunda“ piirid. Knüpffer arwab, et Läti Hindrek 3 „kylaegunda“ nimelt nimetab, üks oleks Pudymen, teine Puduren ja kolmas Tabellus (Der Güterbesitz, lk. 103). See on eksitus. Läti Hindreku nimed on ära wäänatud. Pudymen ja Puduren on Puduwere wääne, selle Pudiwere, millest suurem jagu Pudiwiru nime wälja loewad. Pudiwere et ole ometi „külagunna“ nimi, waid ainult küla nimi „külagunnas“. Tabellus on jälle Tabelise wääne. Tabeline oli Wirumaa wanem. Teised wanemad tulewad Tabelise „külagunda“ kokku (XXIX, 7). See ei tähenda weel, et kihelkond ise Tabelise nime oleks kannud, kui
— 34 —
