Hilisem Eestimaa = Tallinnamaa Harju, Lääne, Järwa ja Wiru maakunnaga on 17791,7 □-wersta suur. Iga ruutwersta peale langes 1897 23,20 inimest. Selsamal ajal elas seal 202409 m., 210307 n., kokku 412716 hinge, neist 77081 hinge linnades. Rahwuse järele oli Tallinnamaal asunikka: Harjumaal eestlasi 130819, sakslasi 11577, wenelasi 11068, Wirumaal eestlasi 108522, sakslasi 2295, wenelasi 8744, Järwamaal eestlasi 50971, sakslasi 1155. wenelasi 428, Läänemaal eestlasi 15647, sakslasi 1010, wenelasi 659, rootslasi 4620 hinge.
Liber census Daniae on, niisama nagu Läti Hindreku ajaraamat, Wirumaa nime ladinastanud, Wirust Vironia teinud. Vironia on üks neist wähedest nimedest, mille kirjutuses wanus kirjus ühtsust leida. Muidu kirjutab üks wana kiri nimesid üht wiisi, teine teist wiisi, nagu näituseks Harjumaa nimest kohe näha. Wiru-, Harju- ja Järwamaa on oma wanu nimesid alal jõudnud hoida, kuna aeg paljude muude wanaaegsete Eesti maakondade nimed juba unustusemerde wiinud, wähemalt rahwasuust. Wirumaa järele on soomlased kogu Eestimaad Wirumaaks (Wiro) hakanud hüüdma ja eestlased neilt wirolaste nime pärinud. Ahrens (Etymologisches Wörterbüchlein, Anhang zur Grammatik der Estnischen Sprache, l. 133) seletab, et Wiru nimi sõnast wieru tuleb; wieru tähendab Ahrensi seletuse järele kõrget, järsku kallast. Selle seletuse wastu ei wõi waielda. Ma mõtlen ometi, et me Wirumaa nime niisama hästi wiru sõnast wõiksime otsida. Wiru on midagi, mis lõhub, tõuseb, kerkib, aga ka, mida uhutakse, loputatakse. Wirumaa siis kõrgesse kohuw, tõusew maa, nagu ta seda mere poolt waadates tõesti on; peale selle weel mere uhutud, loputatud maa, mis omast kohast ka tõsi on. Wiimane seletus ei lisa ometi Wirumaale mingisugust
— 33 —
