mehed, neil kõigil oli tegemist küll rahwast sõna kuulma panna. Mõnegi korra tähendab Liber, et selle ehk selle küla omanik ehk kubjas ära tapetud. Ei ole küll tähendatud, kes tapnud, aga oletada wõib, et ümberkaudne rahwas sest süüst puhas ei tohiks olla. Teise korra wõis mõni, kes ülekohtusel wiisil küla oma kätte kiskunud, äraajamise korral surma leida.
Külakupjad ja laenumehed pidid muidugi rahwa sekka elama asuma, et seda paremini rahwa liikumist silmas pidada. Wähemalt igas suuremas külas elas keegi kuninga poolt kupjaks wõi laenumeheks määratud isik. Lossid ja toredad mõisad puudusid neil, neid ehitusi ei jõutud Liberi kirjutuse ajal weel walmistada. Rahwas et olnud weel pärisorjad, waid kümnise ja muude maksude maksjad. Külakupjad ja laenumehed pidid lihtsate puumajadega leppima, otsegu Ameerika farmerid. Wist oli neil peale selle pikkadest postidest ehitatud aed maja ümber, et salawaenlased hõlpsalt kallale ei pääseks. Meie ajal elab mõni talumees paremas majas kui selleaegne kuninga külakubjas wõi laenumees. Isegi 300 aasta eest asus mõni mõisnik sarnases majas, mis meieaegset karjamõisa ehk wanaaegse koolimaja meele tuletab; mõnel mõisnikul ometi olid suured lossid ja toredad mõisad. Adam Oleariuse reisikirjeldusele 1600 algupoolest on Kunda mõisast pilt juure lisatud. Selle pildi järele et tohiks me Kunda mõisamaja sugugi mõisaks arwata, kui Olearius seda ei ütleks.
Liberiaegseid külade nimesid tähele pannes näeme, et palju endiseid külasid hiljemini mõisateks moondunud, teised külad jälle elawad praegu weel edasi, aga neile on samanimeline mõis seltsiliseks tulnud, kolmandad on külad ehk talukohad, nagu 700 aasta eest, ja neljandaid otsime ilmaaegu. Aja jooksul wõtsid paljud laenumehed külade käest maad ära ja asutasid mõisad asemele, wahel ainult
— 24 —
