sedes sõelusid kahe küla vahet. Talvel käiakse merejääd mööda. Tahaks teada, kuidas liiklevad nad siis, kui merd mööda ei saa ja kaljud on libeda lörtsi või jäätisega kaetud.
Suursaar on Soomes praegu moes, seda kinnitati mulle mitu korda. Siia tullakse suvitama kauemaks ajaks või lõbureisule paariks päevaks. Alalist ühendust saare ja Helsingi ning Kotka vahel peab aurik kolm korda nädalas, kuna laupäeviti ühepäevasuvitajaid tuleb kahe-kolme aurikuga. Suvituselu on koondunud Suurkülasse, kuna Kiiskinkülas mõni üksik rahulikku puhkust otsib. Suurkülas on ka mõnusused, mida moodne suvitaja vajab — restoran jazzbandiga, kohvikud, kauplused ja post, kuna Kiiskinkülas need puuduvad. Mõni ühepäevasuvitaja ei saagi kaugemale kui aurikult restorani, kus siis kogu päeva lõbutseb, kuni aurikuvile ärasõidule kutsub — on ikkagi Suursaarel käinud.
Erilisi suvilaid siin ei ole, küll on aga kalurite oma elamud nii sisse seatud, et neid võib suvitajaile välja anda kas tubade viisi või kogu maja, kuna ise kolitakse suveks saunakambritesse ja aitadesse.
Uitan mööda külatänavaid, vaatlen elu ja tegevust. Kohalikud elanikud on tagasihoidlikud, askeldavad omaette saunakambrite ja aitade ees, kuna tooniandvad on suvitajad, silmapaistvalt suvitusriides ja nooremad veidi lärmika käitumisega.
Saan jutule paari külapoisiga ja kutsun neid kaasa küla taha kaljudele ronima. Poisid harjutavad parajasti noort kutsikat istuma ja käppa
52
