Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/30

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tule midagi välja. Eks ole sekeldusi ja lahinguidki olnud piirivalvega… on mõni mees surmagi saanud… ei tasu vaeva.

Nüüd naeratab vana Madis, sülitab üle parda ja hakkab siis kõnelema nagu endamisi. Jah, nüüd aetakse suuri kasusid taga, peetakse lahinguid piirivalvega… Kui tema noor oli, siis veeti salakaupa rohkem lõbu pärast, oli hea meel, kui said piirivalvet tüssata, muud ei tahtnudki. Neid kasusid… neist ei küsitudki, aga veri hakkas isemoodi surisema, kui tulid pimedal ööl kohvi- või tikulaadungiga maale — kas läheb õnneks või ei lähe? Just kui kaardimängija — kas tuleb äss või ei tule? Kukuti mõnikord sisse ka, võeti hobune ja vanker ära ühes tikukoormaga. Ega sellest suurt kahju olnud, selle tarvis peetigi vanu setukaid ja vankrilogusid — las läheb. Trahvi maksis küla ühiselt. Kõik olid nagu ühte mütsi vandunud, keegi ei andnud teist üles. Nüüd lähevad mehed isekeskis riidu ja annavad üksteist üles.

Eks ükskord juhtus temal noorpõlves Vene ajal naljakas lugu. Tuldi tikulaadungiga Toolse all maale, öö oli pime, kõik näis hästi minevat. Kuid piirivalve oli haisu ninasse saanud, varsti teatati tulijaile, et luure on väljas. Mis sa tahad teha? Tema parajasti tikukoormaga kordoni all lepikus, kõik käigud ja teeharud piirivalve poolt sisse võetud. Selgesti oli kuulda, kuidas porutsik ise sõitis ratsahobusel kordonist alla just temast mööda. Tema seisab kadunud Loorensi Matiga koorma kõrval, süda väriseb mõlemal — kas läheb korda või ei lähe?

30