Ööseks tehakse meile ase kambrilakka, lakaluugi kõrvale, kuhu pleekaiast on niidetud mõni sületäis värsket heina. Magamisest ei tule aga midagi välja, sääsed suruvad lakaluugi ümber, neid on kogu lakk täis.
Toetun küünarnukkidele ja hakkan lakaluugist välja vahtima. Hääletult lendavad talu ümber nahkhiired, näed neid lakaluugist mööda vilksatavat nagu saladuslikke vaime. Põllul saeb rukkirääk, kuna kaugelt laanest kostavad öökulli huiked. Jänes jookseb metsast kapsaaia taha, laseb seal kasteses rohus paar korda kukerpalli ja kaob siis jälle metsa.
Alles vastu hommikut unustame sääsed ja uinume mõneks tunniks.
PERESAARE.
Veel samal päeval matkame Peresaarde, kaasa tuleb ka õpetaja, kes uue asunduse loomisest samuti huvitatud nagu meiegi. Jalgrattad jäävad koolimajja, sest uude asundusse viiv tee on alles tegemisel ega võimalda igal pool jalgrattasõitu.
Veidi maad tuleb koolimajast tagasi minna, siis pöördub tee metsa. Sealt algavadki varsti esimesed asundustalud, mis on rajatud ja juuritud asunikkude omal jõul. Õpetaja teab seletada, et esimesed uudismaa krundid anti asunikele kätte ilma majadeta ja muude eeltöödeta, ainult kupitsad metsas tähistasid krunti. Esimesil asuni-
150
